(Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava on riikide kestev, ühetaoline, järjepidev ja üldine käitumine ning riikide veenvus, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik ja õigustatud. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised lepingud Rahvusvaheline lepinguõigus kujunes välja tavaõigusena, mis tänaseks on kodifitseeritud Viini lepinguõiguse ja teistesse Viini konventsioonidesse. Eesti õiguskorras reguleerib rahvusvaheliste lepingute sõlmimist eelkõige põhiseadus ning välissuhtlemisseadus. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Samuti on rahvusvahelised lepingud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised lepingud. Eesti seadustes kasutatakse ka terminit välisleping
Sest nad suudavad teha asju mida teised ei oska tänu oma mittestandartsele mõtlemisele või suurtele võimetele mingis valdkonnas. 24. Kuidas tavaliselt õpetajad, kasvatajad suhtuvad andekusse? Miks nii juhtub ning kuidas seda suhtumist saab muuta? Õpetajad suhtuvad andekatesse lastesse samamoodi kui teistesse. Nad ei pööra nende andekusele tähelepanu. See juhtub esiteks, sellepärast, et andekust on raske näha ja kuna sellega käib tihti kaasas lugupidamatu suhtumine konventsioonidesse ja korrasse, märgatakse pigem seda kui andekust. Teiseks, sellepärast, et arvatakse, et andekad lapsed ei vaja täiskasvanute abi ja erilist tähelepanu ja juhendamist.
sisult seda kandvam Enn Sarve uurimus «Õiguse vastu ei saa ükski». Nii natside kui ka kommunistide ajal sama süüdistuse alusel vangis istunud Enn Sarv käsitleb selles õiguslikust aspektist lähtudes nõukogude okupatsiooni Eestis ning vaatleb siinset genotsiidipoliitikat. Samas antakse ülevaade tänapäeva maailma suhtumistest inimsusevastastesse kuritegudesse ja sõjakuritegudesse ning vastavatest seadustest. Enn Sarv kritiseerib Eestit hoolimatu suhtumise pärast rahvusvahelistesse konventsioonidesse, mis nõuavad inimsusevastastes kuritegudes süüdi olevate isikute vastutusele võtmist. Seejuures ei kutsu Enn Sarv üles kommunistliku partei lihtliikmete karistamisele ega pea ilmselt ka võimalikuks kommunistliku partei kuulutamist kuritegelikuks organisatsiooniks. Ei kuulutatud ju Nürnbergiski kuritegelikuks kogu natsiparteid. Küll tuleb aga Eestil võtta selge seisukoht isikute suhtes, kes Moskvast tulnud käske täites siin genotsiidipoliitikat ellu viisid.
samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahv.-vah. kokkulepe, mida reguleerib rahv.-vah. õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Välisleping on rahvusvaheline leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast (nt Eestit siduv leping). Osapoolte arvu järgi liigitatakse rahv.-vah. lepingud: kahepoolsed ehk bilateraalsed lepingud
rahv-vah. organite praktika, 10 ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. § 3. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahv.-vah. kokkulepe, mida reguleerib rahv.-vah. õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Välisleping on rahvusvaheline leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast (nt Eestit siduv leping). Osapoolte arvu järgi liigitatakse rahv.-vah. lepingud: kahepoolsed ehk bilateraalsed lepingud
juriidiliselt kohustuslik või õigustatud (opinio iuris sive necessitatis). Aitab eristada tavanormi muudest normidest. Kuna nõustumist normiga eeldatakse, peab keeldumine olema selge ja järjekindel. Tava väljendusvorme veel: Diplom kirjavahetus; pol avaldused; pressiteated; siseriiklik õ; rv-te ja sr-ke kohtute otsused Rv-sed lepingud Kuj välja tavaõ-na, mis tänaseks on kodifits Viini konventsioonidesse. Mõiste ja liigid 4: Rv leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmit, ühes või mitmes omavahel seot dok-s sidalduv rv-ne kokkulepe, mida regul rv õ. Välisleping on rv leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast; Eesti poolt vaadates – Eestit siduv leping. Liigitus osapoolte arvu järgi: Kahepoolsed e bilateraalsed lepingud Mõnepoolsed lepingud: suletud lep, millel on üle kahe osapoole. Mitmepoolsed lepingud: avatud e kollektiivlepingud
annaabi.ee 
