33. Nimeta kommenteeritult vähemalt 5 kaupade hoiutehnoloogiat? Riiulid võivad olla eri kõrguse ja sügavusega, kandetalad erineva pikkuse ja kandevõimega, hoiukohad eri kõrgusega ja vahekoridorid eri laiusega. Võimaluste paljusus muudab lihtsa riiulite süsteemi kasutamise väga paindlikuks. Madalate, kuni 10 m kaubaaluste riiulite ja laiade, kuni 3,5 m töökoridoridega ladu, mida kasutatakse kõikjal maailmas, nimetatakse traditsiooniliseks ehk konventsionaalseks laoks ja kasutatavat tehnoloogiat konventsionaalseks laotehnoloogiaks. Konventsionaalne ladu madalate riiulitega on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada palju erinevat kaupa eri tüüpi kaubaalustel. Tagatud on vahetu ja kiire ligipääs kõigile hoiustatud kaupadele. Laotehnoloogiad jaotatakse laoruumi kasutatava kõrguse järgi madala ja kõrge lao tehnoloogiateks. Madala lao tehnoloogiad jaotatakse omakorda järgmiselt:
Modulation) rastriteks. AM rastri ehk amplituudmodulatsioonrastri puhul on rastripunktiridade kaugus üksteisest alati sama, kuid muutub punktide suurus. Heledama värvitooni puhul on rastripunktid väiksemad ning ilma värvita pinnad suuremad, tumedama värvitooni puhul on rastripunktid suuremad ja värvita pinda on vähem. AM rastrit nimetatakse ka tavaliseks e konventsionaalseks rastriks. AM rastri tugevaks küljeks on hästi kontrollitav punktikasv ja kvaliteetselt trükitavad ühtlased pinnad ning nõrgaks küljeks väiksemate detailide kadumine rasterdamise käigus. Ofsettrükis kasutatakse enamasti AM rastrit. FM rastri ehk sagedusmodulatsioonrastri puhul on kõik rastripunktid ühesuurused, kuid paiknevad pinnal erineva sagedusega. Heledamates toonides on rastripunkte vähem ning tumedamates rohkem
kuulake! Ning loeb kuuldavalt naeru põhjustanud lõigu ette. Nii algabki vastastikkune informeerimine uuesti. Esitatud näidetes on faasid formaalselt ühed ja samad, ainult viimases näites korduv partneri peegeldamise faas on oma sisult rikkalikum aj peenem. See kehtib nii B suhtes, kes tungib sügavamalt A sisemaailma kui ka A suhtes, kes hakkab paremini nägema ja tundma oma partnerit. Mõlemad lähevad välja suhtlemise tasandile, millist nimetatakse konventsionaalseks (sõna konventsioon mitmepoolne kokkulepe või nõusolek tähendab psühholoogias kimpu käitumise reegleid; enamusjaolt on need nn kirjutamata reeglid kuid ometigi antakse neid edasi põlvest põlve, seepärast, et nendes reeglites on kinnitunud inimeste kokkulepe teineteisega millised käitumise vormid vastavalt kollektiivsele kogemusele on enim vastu võetavad nii subjekti kui ka ühiskonna jaoks).
Mitteformaalsed grupid va. perekond on üldjuhul neutraalsed. Antud teooria on seisukohal, et välisest kontrollist ei piisa ja märksa olulisem on sisemine kontroll. Eduka sisemise ja välise kontrolli olemasolu tingimused: 1. sidemed erinevate normikuulekate struktuuridega mida rohkem, seda parem 2. isiku pühendumine normikuulekate eesmärkide saavutamisele (haridus, erialane karjäär jne.) 3. aja kulutamine konventsionaalseks tegevuseks, sealhulgas eesmärkide saavutamiseks normikuulekal teel; olulist tähtsust omab siin ka isiku intelligents (isik ei näe oma vaeva resultaati kaugemas perspektiivis kui ta on vähem 2 intelligentne ja seetõttu ei vali normikuulekaid tegevusi, mille resultaat ilmneb alles kaugemas perspektiivis) intelligentsuse küsimus 4
Tükikaubavedu, mille puhul kaubaühikud pakendis (kotid, kastid jne) paigutatakse laeva- trümmi (harvemini laevatekile) virnadena, kinnitades ning eraldades need üksteisest kinnitus- vahendite ja -materjalide abil, nimetatakse traditsiooniliseks veoks ehk konventsionaalseks veoks, vastavat veoseliiki aga traditsiooniliseks ehk konventsionaalseks kaubaks. Tänapäeval on traditsioonilise veo osa tükikauba veol väike. Oluliseks puuduseks on suhteliselt ajakulukas ja töömahukas laadimine-lossimine vaatamata sellele, et tänapäeval teisal-
Konventsionaalne tähendus Kas siis mingit intersubjektiivset tähendust ei olegi olemas? Kuidas siis üldse suhtlus toimib, kui igaüks keelendite tähenduse kohta omamoodi arvab? Tavaliselt on erinevused eri kuulajate tõlgenduste vahel siiski nii väikesed ja/või üleküsimisega lahendatavad, et tegelike valearusaamiste osakaal kõigist suhtlusaktidest jääb talutavale tasemele. Seost eri inimeste kõneleja- ja kuulajatähenduste vahel nimetatakse konventsionaalseks tähenduseks (Lewis 2002). See kujuneb välja siis, kui suur hulk kõnelejaid on mingit häälikujada mingi mõtte väljendamiseks kasutanud, ja suur hulk kuulajaid on saanud positiivset tagasisidet oma viisile seda häälikujada tõlgendada, st suhtlus on kõigi osaliste rõõmuks toiminud. See ei ole midagi objektiivselt õiget, ei ole mingi keele vaieldamatu omadus, et see häälikujada just seda tähendab. On üksnes ajalooline fakt, et seni on paljud inimesed, kes niisugust
annaabi.ee 
