Isiklikust vaatepunktist on Eesti loomingu kaitsmine jäänud pisut vajaka. Maksad küll riiglilõivu, saad pealiskaudsed ainuõigused oma loomingule, kuid pead alati silmas pidama, seda ütlust: ,, Hiina eest ei kaitse sind keegi’’. Just selle seaduse suhtes olen mina isiklikult pisut oma loomingu kaitsmise suhtes umbusklik, sest territoriaalsuse printsiibi eest eelnevad võimalused ei kaitse. Selleks, et täielik kaitse saavutada, pead formuleerima oma loomingu igas konvensioonis. Kujutame nüüd ette, kui suur peab olema loomingu väärtus, et selle täielik õiguskaitse ära tasuks. TLÜ Autoriõigus ja patent Essee 2016 KOKKUVÕTE Ühesõnaga, mida ma öelda tahan on see, et kui mul on väärt idee, siis selle kaitsmiseks võtaksin koheselt Euroopa patendi ega hoiaks ideed vaka all vaid reklaamiks seda koheselt
sooviga rikkuda ettekirjutatud seadusi. Päevast päeva puutume kokku erinevate reklaamidega saamata aru kas need alluvad seadustele või mitte. Samuti on paljude uudistega. Suureks probleemiks on saanud, et inimene mõistetakse süüdi enne kohtuotsuse langetamist. Sellist seadust tuntakse süütuse presumptsiooni mõiste all. Kõik on süütud, kuni pole tõestatud vastupidist. See on kirjas nii põhiseaduses kui ka Euroopa inimõiguste konvensioonis, kuid siiski rikutakse seda seadust, eelkõige meedia poolt. Ajakirjandus tunneb alati ennast kõige targemana ning ajakirjanikud näevad vajadus kirjutada kõigest kõige esimesena, kuigi alati ei pruugi uudisel mingil alust ega selle tõendamiseks tõendeid olla. Selline käitumine on äärmiselt vale ja erinevad ajakirjanikud ning reporterid võiksid õppida teiste vigadest ja nad ei tohiks ise samamoodi eksida. Kõik inimesed on tuttavad tuhandete seadustega
Teised riigid teiste riikide siseajadesse ei tohi sekkuda!! ÜRO ei lubanud Lõuna-Aafrika vabariigil ÜRO peaassamblees osaleda. Nad ei visanud neid küll ÜROst välja, öeldes, et see ei peegelda kogu LAV-d. Lepped kehtivad kindlasti neile, kes on selle lepignu/konvensiooni osapool. Rahvusvaheline konvensioon võib olla aluseks, et need normid, mis on seal kehtestatud, hakkavad pikkamööda muutuma tavaks (Riikidele kohustuslikud, kes selles konvensioonis osalevad). Lepete osakaal järjest kasvab. Mida rokem riike sellega ühineb, seda rohkem see lihtsustab. Peale II MS on praktiliselt kõik lepped ÜROs sõlmitud. Enamus on kahe riigi vahel sõlmitud. On olemas 3 erinevat leppe tüüpi: 1. mitme riigi vaheline lepe- avatud kõikidele riikidele, et nad võiks nende konvensioonidega ühineda. Sinna kuuluvad ka regionaalsed lepped. Need on üldised lepped, mis üritavad paika panna mingisuguse valdkonna normid. 2
sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Antud paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi puutumatuse põhimõtted. Põhisedaduse § 26 vasteks Euroopa inimõiguste konvensioonis (EIÕK) on artikkel 8, mille kohaselt igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Eraelu puutumatusega on lahutamatult seotud isikuandmete kaitse. (Annus 2006, lk 280-281) Andmeid üksikisikute kohta ehk isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse paljudes igapäevaelu valdkondades. Üksikisik annab isikuandmeid siis, kui ta näiteks registreerib end raamatukogu lugejakaardi saamiseks, astub spordiklubi liikmeks, avab pangakonto jne. Isikuandmeid
Teised riigid teiste riikide siseajadesse ei tohi sekkuda!! ÜRO ei lubanud Lõuna-Aafrika vabariigil ÜRO peaassamblees osaleda. Nad ei visanud neid küll ÜROst välja, öeldes, et see ei peegelda kogu LAV-d. Lepped kehtivad kindlasti neile, kes on selle lepignu/konvensiooni osapool. Rahvusvaheline konvensioon võib olla aluseks, et need normid, mis on seal kehtestatud, hakkavad pikkamööda muutuma tavaks (Riikidele kohustuslikud, kes selles konvensioonis osalevad). Lepete osakaal järjest kasvab. Mida rokem riike sellega ühineb, seda rohkem see lihtsustab. Peale II MS on praktiliselt kõik lepped ÜROs sõlmitud. Enamus on kahe riigi vahel sõlmitud. On olemas 3 erinevat leppe tüüpi: 1. mitme riigi vaheline lepe- avatud kõikidele riikidele, et nad võiks nende konvensioonidega ühineda. Sinna kuuluvad ka regionaalsed lepped. Need on üldised lepped, mis üritavad paika panna mingisuguse valdkonna normid. 2
kõik ülejäänud. Selline dokument oli justkui 19 sajandist. 20 sajandil on see konseptsioon muutunud ebapopulaarseks, omab rassistliku alatooni. IX loeng Ius ad bellum Henri Dumant - punase risti asutaja. RV humanitaarõigus- räägiti pärast II MS. Humanitaarõigus on spetsiifilistes kohtades, kus on relvastatud konflikt. Inimõigused kehtivad igal ajal igal pool. Humanitaarõiguse tuum on kirjas Genfi konvensioonis (1949): 1. haavatud, langenud sõdurid maa sõjas - Tuuakse eraldi välja rasked rikkumised (1. konventsioonis - maasõda ) - tapmine, piinamine, katsed, tahtlikult raske kannatuse põhjustamine, laialdane vara hävitamine ebaseaduslikult. 2. haavatud ja laevahukku läbi teinud sõdurid või madrused -- Genfi konventsioon on meresõda puudutav küsimus on meresõja spetsiifikas. NT medpersonalile on antud veelgi suurem kaitse. 3
annaabi.ee 
