Vastuseks meeste registreerimisele Rahvuskaarti puhkes mäss Moncontant'is. Algas kodusõda. Kriitilises olukorras oli selge, et zirodiinidest ministrid ja valitsusorganid on muutunud teovõimetuks. Oli vaja tugevamat võimu, Konvent otsustas luua erakorralise võimuorganina Rahvapäästekomitee. 1793 aasta kevadel zirodiinide ja jakobiinide vaheline võitlus teravnes. 15.aprillil ilmus Konventi järgmine Pariisi kommuuni delegatsioon, milles nõuti 22 zirodiini saadiku konvendist kõrvaldamist. Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei]. Konvendi komisjon kihutati minema ining hakat jälitama jakobiine, Toulonis [tuu-loh] liitusid zirodiinid rojalistidega ja panid toime kontrrevolutsioonilise pöörde. Jakobiinlik
Mida aeg edasi, seda keerulisemaks see läheb, sest alatasa liitum ühendusega aina uusi liikmeid. president, kaks asepresidenti, 15 liikmesriikide riigipeade või valitsusjuhtide esindajat, 30 riikide parlamentide liiget (kaks igast liikmesriigist), 16 Euroopa Parlamendi liiget ja kaks Euroopa Komisjoni esindajat(Euroopa Parlament). Üritati jõuda arusaamale, et millised on liikmesriikide ning inimeste ootused ja lootused Euroopa Liidule. Sellest konvendist sai Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu, aga kuna Prantsusmaa ja Madalmaade referendum ütles sellele ei, siis jäi selle ratifitseerimiseprotsess lõpule viimata(Euroopa Parlament). Nizza lepingul oli ka mõju Eestile. Kuna see võeti vastu natukene enne 2004 aasta liitumist, siis pandi Nizza lepinguga paika see, et Eesti saab Euroopa Parlamendis kuus kohta. Lisaks kuna Nizza leping oli peamiselt selleks, et edasised lainemeised läheksid võimalikult valutult,
seda väga kõrgete hindadega. Rahvas nõuab kindlaid ja madalaid hindasid. Kaubavahetus kängub sõja tingimustes. Sõjavägi saab koalitsiooni käest lüüa. 1793 aprill Rahvapäästekomitee moodustamine Selle juhiks saab Danton, kes sai erakorralilised volitused. Ülesandeks tuua Prantsusmaa kujunenud raskest olukorrast välja. 1793 mai zhirondiinide konvent peab kohut Marat üle. 1793. a. 02.06. Rahvuskaart ja 100 000 sankülotti sunnivad zhirondiine konvendist lahkuma Jakobiinide diktatuur 1793. a. 31. mai - 02. juuni jakobiinide diktatuuri algus. Arreteeritakse juhtivad zirondiinid, riiki asuvad valitsema jakobiinid. 1793. a. 24.06. - koostatakse uus nn eesrindlik põhiseadus, mida keeruliste aegade tõttu mitte kunagi ei rakendata. Samas oli see oma aja kohta kõige demokraatlikum. Selles alandati valimisiga 21 eluaastani. Kaotati varanduslik tsensus, selle asemele tuli 6 kuu paikustsensus.
seostades kuningat välisvaenlasega.. 10 augustil vallutati tuileries kuningaloss ja kunigas kõrvaldati troonilt. kokku kutsuti kolmas rahva esindus nimetusega konvent. kaotati kunigavõim ja kuningas otsustati hukata. konvendis olid parempoolseteks zirondiinid, vasakpoolseteks montanjaarid. esialgu kuulusid mõlemad Jakobiinide klubisse kuid pärast lõhenemist 1792 jõid klubisse vaid montenjaarid. valdav osa konvendist ei kuulunud siiski kuhugi ja jä erapooletuks. (jakobiinide diktatuur). avastati et zirondiind on valitsemises muutunud kasutuks ning 1793 otsustati luua erakorraline võimuorgan kus eesotsas olid jakobiinid. rahvast kaasa haarates viidi suhteliselt kiiresti läbi erinevaid reforme. võeti vastu ka uus konsitutsioon. parlamendi roll läks seadusandlikule korpusele.rahvapääste komitee diktatuur koosnes 12 inimesest kus juhtiv roll oli robespierrel. kontrrevolutsiooni
liikmed loobusid aga omandist. Nad pidid ennast ülal pidama kerjates sellest, mida inimesed neile andsid. Reformatsiooni ajal sai varapuudus neile saatuslikuks: vanematel ordudel oli majanduslik baas, kerjusmungad aeti aga linnadest välja. Kerjusordusel oli tsentraliseeritud ülesehitus, need jagunesid provintsidesse. Vanade ordude puhul nõuti, et munk oleks ühes kohas paigal, kerjusmunkade puhul oli ette nähtud munkade asumine ühest konvendist teise Dominiiklased arendasid teoloogiat ja kui 13. saj said alguse teoloogilised ülikoolid, siis needki kuulusid dominiiklastele. Studium generale dominiiklaste koolid, mis ei jäänud ülikoolidele palju alla Dominiiklane oli nt Aquino Thomas ja paljud teised kuulsad intelligendid. Ka inkvisitsioon anti dominiiklaste ordu ülesandeks. 14. saj jagunes dominiiklaste ordu kaheks tiivaks: observantideks (rangem tiib) ja konventuaalideks (leebem tiib)
annaabi.ee 
