madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6. Päikese siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. 7. Mis on protuberantsid? Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi;
Kuna see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja siis saab see toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses (energiat tootvas tuumas). Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks (toimub kiirgusülekande tsoonis). Viimases osas väljub energia konvektsiooni teel (konvektsioonitsoon). Konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks on granulatsioon: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 8. Protuberantsid on Päikese välispinna kohal sageli nähtavad kuuma gaasi pilved. Tavaliselt on nende märkamiseks tarvis eriseadmestikku, sest muidu kaovad nad Päikese pimestavasse valgusse
ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Milline on siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Mis on protuberants? Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus
III etapp: Kaks deuteeriumi tuuma ühinevad heeliumiks ja see toimub Päikese sisemuses (Päikese tuumas), mis moodustab umbes 1/3 Päikesekerast. Päikese tuumas on temperatuur 10 miljonit kraadi ning seal toimuvad termotuumareaktsioonid ja vabaneb energia. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekiv energia meieni? Päikese tuuma ümbritseb kiirgustsoon, kus tuumas vabanev energia antakse edasi kiirgusena. Kiirgustsooni ümbritseb konvektsioonitsoon kuni Päikese pinnani välja, kus energia kandub edasi konvektsioonide teel, kus kuumad gaasipilved tõusevad pinnale, jahtuvad ehk annavad oma energia ära ja laskuvad sisemusse tagasi. Päikese pinnalt jõuab energia meieni kiirgusena (footonite voona). 9. Mida nimetatakse Päikese laiguks? Päikese laigud on tumedamad ja külmemad gaasipilved Päikese pinnal (temperatuur on 4000 kelvinit laigu piirkonnas). Graanulite piirkonnas on temperatuur üle 5000 kelvini.
silmapilkselt iga keeruline element. 18. Tähtede ehitus Tähed on kõik väikesed Päiksed, lihtsalt Päike on planeetidele kõige lähemal. Seega on tähed sama ehitusega mis Päike. Tähed on gaasilise pinnaga. Tähti ümbritseb fatosfäär, mis on õhuke kiht. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse sisemuseks. Tähe keskel asub energiat tootev tuum. Pärast seda tuleb kiirgusülekande tsoon ning siis konvektsioonitsoon. Protsess Eralduv energia läbib kolveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Tähtede heledus, värvus ja temperatuur Isegi palja silmaga võib märgata heledamate tähtede erinevusi värvuses. Mõned on valged ning osad on sinakad, teised kollakad ja kolmandad oranzid punakad
täistiiru tähistaeva suhtes *Sünoodiline periood ajavahemik, mille jooksul teeb taevakeha Maalt vaadatuna täistiiru Päikese suhtes 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. R= 1AU= 1,495 978 7*1011m M=1,989*1030 kg 332 946 x suurem kui Maa mass r= 6,955*108 m 109x suurem kui Maa raadius k=1409 kg/m3 1) tuum - 200,000 km T=15 000 000 K 2) kiirgustsoon - 300,000 km T=7 000 000 K 3) konvektsioonitsoon- 200,000 km T=2 000 000 K 4) fotosfäär - tekib nähtav kiirgus, < 500 km, T=5750 K - 5780 K 5) kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht, 1500 2500 km 6) kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päikese laik Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris)
fookuses on Päike Kepleri II seadus • Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed Kepleri III seadus • Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuupidega 7. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. V: tuum 200,000 km T=15 000 000 K kiirgustsoon 300,000 km T=7 000 000 K konvektsioonitsoon 200,000 km T=2 000 000 K fotosfäär tekib nähtav kiirgus < 500 km T=5750 K - 5780 K Energia allikad: Termotuumareaktsioonid, H => He Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest – vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris)
korda, mass 333000 korda suurem. Päikese tihedus on Maa omast väiksem 1409 kg/m³ moodustab veerandi planeedi keskmisest tihedusest. Päikese ruumala on Maa ruumalast 1,3 miljonit korda suurem. Tähe keskmine kaugus Maast on ~150 miljonit km. Valgus jõuab Päikeselt Maale kaheksa ja poole minutiga. Päike Päikese tuum on ülikuum ja äärmiselt suure tihedusega piirkond tähe keskel, kus toimub pidev vesiniku aatomi tuumade ühinemine heeliumi tuumadeks. Järgnevad kiirgusülekande ja konvektsioonitsoon. Päike Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist alumine on umbes paartuhat kilomeetrit paks kromosfäär. Sellele järgneb kroon, mis võib ulatuda kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Päikese atmosfääri ja sisemuse vahele jääb umbes 400 km paksune fotosfäär. Kuigi fotosfäär on Päikese atmosfääri tihedaim osa, on seal gaase niivõrd vähe, et Maa mõistes on tegemist vaakumiga. Sealne atmosfääri rõhk on 1/10000 Maa atmosfääri rõhust merepinnal. Päikeseplekid
kasutas seda katses määrata ,,kerade muusika" täpseid reegleid ja esitada neid muusikalises kirjaviisis. Praegusel ajal kasutatakse kolmandat seadust, et kindlaks teha eksoplaneedi kaugus tähest, mille ümber see tiirleb. Kauguse määramine aitab kindlaks teha, kas planeet on sobilik eluks. 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. Struktuur Tuum 200,000 km; T=15 000 000 K Kiirgustsoon 300,000 km; T=7 000 000 K Konvektsioonitsoon 200,000 km; T=2 000 000 K Fotosfäär - tekib nähtav kiirgus; < 500 km; T=5750 K - 5780 K Kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht; 1500 2500 km Kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust
annaabi.ee 
