Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult kaugemale. 5. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 6. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha
3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioonilises seoses? Selgitada lihtsa joonise abil. 4. Kuidas tähistada joonisel lõiketasapinna asukoht? Millise joonega näidatakse lõiketasapinna kulgemist? Kuidas paigutada vaate suunda tähistavad nooled lõiketasapinnal? Näidata lihtsal joonisel lõiketasapind ja joonestada lõige koos pealkirjaga. 5. Kui suur on mõõtjoonte minimaalne kaugus kontuurjoontest ja mõõtjoonte omavaheline minimaalne kaugus? 6. Mis on eskiis? III KEERMED 1. Jäme - e. normaalmeeterkeerme, peenmeeterkeerme, trapetskeerme, tollkeerme. silindrilise torukeerme ja koonilise torukeerme tähistamine. Joonestada sise-keere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. Joonestada väliskeere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. 2. Joonestada keermestatud avasse osaliselt sissekeeratud varras (varda otsas faas). 3
Mõõtjoon tõmmatakse mõõdetava lõigu suhtes alati paralleelselt, piirikjooned aga põhiliselt risti. Kui mõõtnooled on lühikesed ja nool ei mahu piirikute vahele, pikendatakse mõõtjoont ning nooled pannakse väljapoole piirikjooni [Pilt 1, a ja d]. Mitme järjestikku asetseva mõõtme andmisel, kui mõõtnooled joonisele ei mahu, märgitakse kokkupuutuvate mõõtjoonte otspunktid kas üheainsa noole, punkti või kaldkriipsukesega [Pilt 1, c]. ● Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 (mm) kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. ● Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. ● Väiksem mõõde antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal. ● Mõõtmed ei tohi korduda st. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. ● Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha
Kunst avab tee maailma mõistmisele Elan tohutult suures maailmas, kohas, mida ma ei tunne ega mõista kunagi täielikult. Millest ta koosneb ja mis värvi ta on? Elab seal veel minu sarnaseid, kes roomavad mõistmatuses, põgenevad tegelikkuse eest ja riskivad iga oma keharakuga, et leida kindlustunne ja rahulolu siin, meie maailmas? See koht koosneb arglikest kontuurjoontest, rämedatest värvilaikudest, mida olen püüdnud hüsteeriliselt kustutada, et pealtvaatajate silmi mitte ärritada. Tunnen, kuidas iga vale samm määrib mu eluportreed nagu jõuline pintslitõmme lumivalgel paberil. Vahest tundub maailm nii võlts ja küüniline nagu oleks ta meie suurim vaenlane, kes oskab enda teravaid hambaid vaid näidata. Ma ei tunne maailma veel täielikult, olen labürindi alguses, suures orus, kust ei näe ümbritsevat elu ega olu
3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud. Mõõtnool Mõõtmestamise olulisimad reeglid: 1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt mõõde 2. Väikseim 7 mm. antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal. 3. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 4. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga paremalt vasakule või alt ülesse. 5
detaile või elemente läbib lõikepind, siis neid ei viirutata (vt sele 37). On aga nendes mõni ava või süvend, näidatakse neid kohtlõike abil (vt sele 43). 11. Mõõtmete kandmine joonisele Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid. 1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 2. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 3. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult kaugemale. 4. Mõõtmed ei tohi korduda, st iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 5. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale,
annaabi.ee 
