süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis.Looduses on ise võimsam helilooja ja läbi aegade on suur kunst temast jõudu ammutanud. Eino Tambergi (1930-2010) ,,fanfaarid" kontsertliku teose kirjutas helilooja , Neeme Järvi ettepanekul ÜRO 50. aastapäevaks ,mille tõid ettekandele 1995.aastal New Yorgis Neeme Järvi ja Yorgi Filharmoonia Sümfooniaorkester. Maurice Raveli (1875-1937) ,,Daphina ja Chole" süit nr 2 on muusikaajaloo üks võimsamaid teoseid ,mis on balletimuusika ,kuid on koondatud kontserdiesituseks sütidesse,millest ühte saime ka meie kuulda. Kontserdi tegid eriliseks meloodia keerdkäigud ning muutused, mida oli huvitav jälgida
Baroki arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sain teada, et muusika oli mõeldud ikkagi kõige rohkem kuulajatele ja iseloomulikuks sai kaunistatud esituslaad. Bach Bach oli eelnenud sajanid muusikatraditsiooni kokkuvõtja. Tema teosed barokiaegse polüfoonilise muusika kõrgpunktiks. Bachi võib pidada luterliku kirikumuusika suurimaks meistriks ja ta arndas täiuseni ka Saksamaal kujunenud kontsertliku orelistiili. Bach ei kirjutanud ainult oopereid. Händel Händel sai esimese vabakunstnikust heliloojana järgnevatele põlvedele eeskujuks ja paljud tema oratooriumitest on kontserdilavadel praegugi. Tema peamine žanr oli ooper, väga tagasihoidlik roll oli kirikumuusikal
Oratoorium ja passioon. Oratoorium tähendas algselt palvesaali, see oli Rooma vennaskondade palvuste ruum. Müsteeriumietendused ja passioonimängud inspireerisid nende lavalist esitust. Aegamisi tungisid sisse monoodia elemendid. Eristatakse kahte tüüpi esitusi: a) lavategevusega, läheneb vaimulikule ooperile b) kontsertliku esitusega Muusikaliselt koosnevad oratoorium ja passioon järgmistest elementidest: * sooloaaria (duett jne.), sisult lüüriline vaatlus, tihti obligato- pillidega * retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina.
kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all "Vespro della Beata Vergine" (Maarja vesper). Kontsertliku vesprimuus. kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodasas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid, arvatavasti avas just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Monteverdi eristas oma kirikumuus.s kahte stiili vana polüfoonilst (prima prattica) ja uut, tundelist ja kontsertlikku (seconda pratica). Itaalia kirikumuus.s eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni.
sajandi kõige iseloomulikemaks klaveri miniatuurideks olid nokturn (ööpala), ballaad, rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos), aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka polonees. Neid kõiki ühendas meloodilisus ja lüüriline karakter. Täiesti uudsena kerkis esile mängutehniliselt kõrge kontsertetüüd (muusikaliselt ja tehniliselt kõrgel tasemel instrumendi valdamine ja ettekandmine). Saksa helilooja Johannes Brahmsi (1833-1897) klaveriloomingule kirjutatud tantsud andsid kontsertliku mõõtme nt ,,Ungari tantsud" (21 pala). Poola helilooja Fryderyk Chopin (1810-1849) oli 19. sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubatot esitusviis, mille puhul interpreet tempot spontaanselt kiirendab või aeglustab. Chopini valsside ja prelüüdide puhul on tegemist mängutehniliselt keerukate konsertvalssidega nt ,,Grande valse brillante"
kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata. Tema litrugial oli kindel koht saksakeelsete hümnidel. Luteri Koraal : vaimulik laul, rahvuskeelne, stroofilise värsstekstiga, salmides korduv viis, lihtne viis ja rütm. Katoliku kirik ja selle muusika. Rooma koolkond ( Vastureformatsiooni keskus) , Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiilirajaja). Rooma koolkonna muusika esindab vastureformatsiooni vaimu ehedaimal kujul, eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina looming. Tema looming on keerukas ja kõrvale ülimalt ilus kuulata. Ülimalt viimistletud stiili looja, lähtub Madalmaade koolkonna helikeelest. Loomingust on säilinud 104 missat. Veneetsia koolkond Veneetsia koolkonna all mõeldakse täpsemalt 16 saj II poolel Püha Markuse kirkiku juurde koondunud heliloojate tegevust. Koolkonna rajajaid : Adrian Willaert
Giovanni Gabrieli (u 1555-1612), Andrea Gabrieli vennapoeg, Veneetsia koolkonna väljapaistvaim helilooja, õppinud Münchenis Lassuse juures. Ka tema teenis Markuse kiriku organistina ja suurema osa tema loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuus.. Võrdsete kooriplokkide vastandamise asemel areneb tema teostes uus baroklik tehnika soolohäälte, virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega. Tema õpilastest kuulsaim oli Heinrich Schüts. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all "Vespro della Beata Vergine" (Maarja vesper). Kontsertliku vesprimuus. kõrval on
Luteri koraali üldiseloomustus: esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mittemuusikud lihtne viis lihtne rütm Luteri koraal teoste allikana: polüfoonilised kooriseaded (koraalimotett) koraaliprelüüd, koraalifantaasia (orelile, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) kantaat (vokaalinstrumentaalteos, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) Katoliiklik kirik ja selle muusika Rooma koolkond (vastureformatsioon), Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiili rajaja). Vastureformatsioon. Trento kirikukogu 15451563 Kirikukogu kokkukutsumise põhjused: reformatsiooni kiire levik, suurte alade kaotamine, katoliku kiriku probleemide arutamine, sealhulgas kirikumuusika probleemide arutamine: 1häälse kirikulaulu edu protestantlikus kirikus katoliku kiriku muusika süüdistamine liigses keerukuses ja tekstidest mittearusaamises katoliku kiriku muusika süüdistamine ilmalikkuses (ilmalik laul missa alusena)
Lk.7 Tema vennapoeg Giovanni Gabrieli (1555-1612),Veneetsia koolkonna tähtsaim helilooja ,õppis Lassuse juures. Teenis Markuse kirikus organistina ,enamus loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuusika. Võrdseta kooriplokkide vastandamise asemel arenes tema teostes uus barokilik tehnika soolohäälte ,virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega. Veneetsia stiil levis 16. saj. II poolel üle kogu Ülem- Itaalia ja Põhja Euroopas. 6.Rooma koolkond. Palestrina. 15.saj. keskel Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, kes järgis kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid. Rooma koolkonna üks tähtsaim esindaja oli Giovanni da Palestrina(1515-1563). Oma sajandi üks väljapaistvaim helilooja, järgnevate saj. on tema kuulsus aga aina kasvanud
annaabi.ee 
