vioolade domineerimine mis oli segatud kontrabasside ja tsellodega. Kontserti teise teosena kõlas Max Christian Friedrich Bruchi ,,Viiulikontsert nr 1 g-moll, op. 26" . Vaatamate Bruchi ligi sajale teosele, millest enamik tema eluajal ka trükiti, tuntakse teda tänapäeval peamiselt tänu Viiulikontsert nr 1 g-mollile. Viiulikontsert on küll üles ehitatud traditsiooniliselt, ent ükski neist ei järgi rangelt klassikalist vormi. Estonia kontsertisaalis oli teose solistiks Vilhelmas Cepinski. Teose kolmeks osaks on: Vorspiel: Allegro moderato , Adagio ja Finale : Allegro energico. Minule meeldis teos natukene ootusäreva meeleolu ja solisti ettekande pärast , kuigi minu kõrval istuv härrasmees kes ilmselgelt ala valdas mainis minule kui kohutav viiuldaja Vilhelmas Cepinski on ja isegi keeldus plaksutamast. Kolmanda teosena ja ühtlasi ka kontserti viimase teosena kõlas Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll , op. 34" mille
vioolade domineerimine mis oli segatud kontrabasside ja tsellodega. Kontserti teise teosena kõlas Max Christian Friedrich Bruchi ,,Viiulikontsert nr 1 g-moll, op. 26" . Vaatamate Bruchi ligi sajale teosele, millest enamik tema eluajal ka trükiti, tuntakse teda tänapäeval peamiselt tänu Viiulikontsert nr 1 g-mollile. Viiulikontsert on küll üles ehitatud traditsiooniliselt, ent ükski neist ei järgi rangelt klassikalist vormi. Estonia kontsertisaalis oli teose solistiks Vilhelmas Cepinski. Teose kolmeks osaks on: Vorspiel: Allegro moderato , Adagio ja Finale : Allegro energico. Minule meeldis teos natukene ootusäreva meeleolu ja solisti ettekande pärast , kuigi minu kõrval istuv härrasmees kes ilmselgelt ala valdas mainis minule kui kohutav viiuldaja Vilhelmas Cepinski on ja isegi keeldus plaksutamast. Kolmanda teosena ja ühtlasi ka kontserti viimase teosena kõlas Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll , op. 34" mille
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud
kirja ei pannud. 1925.aastast aga pärineb siiski hulk rahvaviisilisiseadeid. Pärast viie aasta möödumist Peetr Süda surmast alustas Peeter Süda Mälestuse Jäävustamise Ühing 1925.a suvel koguma raha, et püstitada tema auks mälestusmonument. P. Südal jäid oma elujooksul paljud asjad paberile panemata või lõpetamata. See hulgas ka reekviem, mille aga Kreek otsustas tema auks lõpuni teha. Tal kulus selleks kaks aastat. Selle teose esilinastus toimus Estonia kontsertisaalis 20.okt 1929.a Juhan Aaviku juhendamisel. 1931-1937 aastatel tegeles Cyrillus Kreek vaimulike rahvaviisidega, ta seadis kolmehäälsesle koorile 271 rootsi ja 172 eesti viisi. Kreegi poeg suri aastal 1934. ning pärast seda tema suhted oma naise Mariaga jahenesid nii võrd, et 1939.aasta kevadel abielu lahutati. Kreek aga liikus kiirel edasi ning juba sama aasta suvel abiellus ta oma kunagise õpilase Aleksandra Tinskiga, neil sündis kolm last
Reimer 19 - Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamliku propagandaga kaasa läinud sõjaväkke mobiliseeritavate meeste hulgas. 1919 aprilli alguses viidi läbi Asutava Kogu valimised, kus edu saatis vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid. Sama kuu lõpul tuli Asutav Kogu Tallinnas “Estonia” kontsertisaalis kokku: a) Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O.Strandmann). b) Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus. c) Asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust. 4.4. Tartu rahu sõlmimine: Kuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris)
Reimer 19 - Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamliku propagandaga kaasa läinud sõjaväkke mobiliseeritavate meeste hulgas. 1919 aprilli alguses viidi läbi Asutava Kogu valimised, kus edu saatis vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid. Sama kuu lõpul tuli Asutav Kogu Tallinnas "Estonia" kontsertisaalis kokku: a) Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O.Strandmann). b) Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus. c) Asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust. 4.4. Tartu rahu sõlmimine: Kuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris)
orkestriteosed, vaimulikud teosed. Liszt- Ungarist pärit imelaps, Viin ,Pariis, -rändav virtuoos. Töötas välja uue zanri -üheosalise sümf. poeem. Ainestik- isiklike elamuste maailm, inspiratsioon kirjandusest, kujutavast kunstist.(loodus, ajaloo jm. teemaline). Omal ajal avangardist, tänapäeval vaid elav vähestes teostes. Lk. 21 19 saj. oli klaver väga soodne nii kodus kui kontsertisaalis Liszt oli esimene kontsertpianist, tema mängus oli erakordne väljendusoskus. Teosed : 13 sümf. poeemi, (sh.Tasso ja Prometheus) , 2 klaverikontserti, rohkesti klaveriteoseid. 7.Romantiline klassitsism. a) Johannes Brahms b) Anton Bruckner Programmilise muusika eitajad seovad end klassitsismi ja hilisbaroki vormidega. Helikeelt avardavad aga romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Nn. Absoluutse (s.t. programmita) muusika ja programmilise muusika (nn.
annaabi.ee 
