kitarri · kirikulaul 1117 saj. professionaalmuusika tähtis osa · kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud · 16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik uusaeg (17 saj. tänapäev) · 17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid · kontsertides väljendusid 18 saj. klassikalise ooperi ja instrumentaalmuusika saavutused · 17 saj. 2 poolel tekkis uus laululiik kant (3 häälne salmilaul, esialgu vaimuliku tekstiga, hiljem ilmaliku) ilmaliku muusika areng · kiriku ja ilmalik muusika mõjutasid teineteist kõrvuti levides ja arenedes · 17 saj. linnades tekkisid linnalaul ja romanss · enamasti salmilaulud, mida lauldi : klaveri, harfi, viiuli, kitarri, mõne väikese ansambli saatel, lähedased rahvalaulule
Brandenburgi kontsertideks. Brandenburgi kontserdis nr 5 on eriti virtuoosseks solistiks klavessiin, mistõttu peetakse seda muuhulgas muusikaajaloo esimeseks klahvpillikontserdiks. Olulisel kohal Bachi orkestriloomingus on tema viiulikontserdid, neist tuntuim on Kontsert kahele viiulile, keelpillidele ja basso continuole, d-moll, BWV 1043. Paljudest viiulikontsertidest kirjutas Bach Leipzigis ka töötlused klavessiinile ja orkestrile. Kui Bachi kontsertides on tunda tugevaid itaalia barokkmuusika mõjutusi, siis neljas säilinud orkestrisüidis on helilooja jäljendanud prantsuse muusikat. Bachi orkestrisüite nimetatakse ka uvertüürsüitideks, sest kõik nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis avamäng (ouverture). Ülejäänud osadeks on tantsud või karakterpalad. Viimase näiteks on ülemaailmse kuulsuse saavutanud "Badinerie" 2. süidist ja "Aaria" (tuntud ka kui "Air") 3. süidist. Tuntud teosed
1639 ja ,,Symphoniae sacrae" I-III 1629, 1647, 1650 soolohääle(te)le + basso continuole Nt. ,,Eile mich Gott zu erretten" (vt. noot Wikis), "Wann unsre Augen schlafen ein" Need on paralleelanriks itaalia kammerkantaadile ja milles võib leida ka ooperile ja oratooriumile omaseid teatraalseid võtteid. 1628 käis Schütz teist korda Veneetsias ja puutus seal kokku Claudio Monteverdiga, kelle mõjud Schützile on vaimulikes kontsertides päris tugevad. Tsükkel "Musikalische Exequien", mis on kirjutatud sõbra ja toetaja matusetalituseks. Seda võib võrrelda reekviemiga. Ühtlasi on see üks vähestest Schützi teostest, millel on konkreetne seos jumalateenistusega. Tähtsaim oratooriumi alaliik on protestantlikus muusikas passioon Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud evangeeliumist. Alusepanija saksa oratooriumile (oratoorium on protestantlikul Saksamaal kiriklik
4. W. A. Mozart (1756-1791) Peetakse üheks kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks.(varaküps imelaps, meistriteosed kõigis zanrites).Seotud Itaalia hilisborokiga, väljenduses lähedal rokokoole, mõjutatud itaalia muusikast.Ooperiloojana suur draamameister, psüholoogiliselt peened ja isikupärasad karakterid, hiilgav vokaaltehnika. Instrumentaalmuusikas eriline võime tajuda pillide(sh.puhkpillide)eripära ning seda muusikaliselt väärtustada(eriti kontsertides). Meisterlik instrumentatsioon, harmoonias tugevalt romantilisi jooni. Lk. 16 Sündinud Salzburgis; isa väljapaistev muusik (viiuldaja, helilooja, asekapellmeister) kirjutas viiuliõpiku, erakordne muusikapedagoog- plaanikindel muusikaline kasvatus pojale. Varajased kontsertreisid imelapsena (München, Viin, Pariis, London, Holland).Esimesed säilinud teosed loonud 6 aastaselt, 10 kooliooper ja 1 vaatus oratooriumist
orel). Ooperi ülesehitus on sümmeetriline, I ja V vaatuse tegevuspaik on sama. Ooper on selgelt liigendatud, selleks aitavad kaasa madrigalistiilis, tantsulised koorid. Ooperi keskpunkt on III vaatus ja Orpheuse monoloog (pöördumine Charoni poole) ,,Possente spirto", mis ühtlasi on ka laulukunsti ülistus. Monoloog koosneb salmidest, mida eraldavad orkestri ritornellid (ritornell tagasipöörduv, korduv muusikaline materjal; orkestri vahelõigud barokk-kontsertides või ooperites). Võiksime O. monoloogi nimetada ka aariaks (seda nimetust iseenesest veel ei eksisteerinud). Monteverdi ühendas ,,Orpheuses" varasemad teatrivormid intermeedium (uhke lavakujundus, lavaefektid), pastoraal (ainestik, tegelaskond), Peri ja Caccini ooperikatsetused (retsitatiivne stiil, draama muusikas). Võrreldes viimastega on Monteverdi ooper hoopis dramaatilisem, samuti muusikaliselt arendatum ning peale retsitatiivi eri liikide esineb tunduvalt rohkem meloodilisust
annaabi.ee 
