· Ta nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt käituda. · Tormis hakkas juba Tallinnas rahvaviise uurima ja kodust eemal olles suurenes see huvi veelgi. · Veljo eeskujuks oli Ester Mägi, kes temaga samal ajal õppis Moskvas. · Moskvast naastes asus ta tööle Tallinna Muusikakoolis, kus ta töötas aastatel 1956-1960. · Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti tutvuda uuema muusikaga, mis kontserdisaalist ning õppekavast puudus. · Tormis sattus 1958. aastal Kihnu pulma, mis peeti muistsel kombel ja ürgne regilalul tõelises keskkonnas rabas teda. · Seepeale astus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. · 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele. · 1969
muusikasse sisse ja oli näha et nad naudivad esinemist. Ma kujutan ette, et neil on ka väike lavaanärv, mis on iseenesest hea ja et neil on esinemise eelsed rutiinid. Kokkuvõtteks saan ma öelda, et see kontsert oli kõikidest klassikalise muusika kontsertidest minu lemmik, ning just sellepärast, et pianist, Mihkel Poll, suutis ennast nii hästi südamesse mängida oma oskuste- ja oleku poolest. Samuti meeldis väga Debussy „Meri“ ja üle üldse nautisin ma seda õhtut väga. Estonia kontserdisaalist läksin ma ära rõõmsa, kuid samas mõnusa rahuloleva tundega. 3
aeg-ajalt oli ikka kuulda koputuse motiivi.Kolmas osa algas lustlikumalt, koputuse motiiv oli kuulda, kuid veidi katkendlikumalt, aeg-ajalt kostsid kõrvu mazoorsemad helid. Saatusesümfoonia finaal oli emotsionaalne ja jõuline. Beethoveni V sümfoonia oli esitatud väga heal tasemel, orkestri esitus oli särav ja hoolikalt läbitöötatud. Enim meeldis metsasarvede mäng, mis koputuse- motiivis hästi esile tulid. Ka teiste puhkpillide soolod õnnestusid minuarust suurepäraselt. Täis kontserdisaalist lahkus rahvas õnnelike nägudega. Selline võimas muusika läks hinge ja liigutas iga kontserdil viibinut ning pakkus suurt muusikalist rahuldust. Orkester mängis hästi, ühtegi viga ning ebaõnnestumist mina ei märganud. Koostöö dirigendi ja orkestri vahel oli hea, suure koosseisu kõlajõud oli võimas, tegemist oli väga kõrgetasemelise ja õnnestunud kontserdiga. Minule meeldis rohkem kontserdi teine pool, mis tekitas tõsise vaimustuse
Jose traagilisest armastusloost isekas, ilus, temperamentne tütarlaps. Kuna oli vaba eelarvamusest, ei tunnistanud silmakirjalikkust, kingib oma südame härjavõitleja Escamillele. Jose ei suuda sellega leppida, püüab surma- ähvartusel Carmenil tagasi tulla, kuid ta ei tule ja tapab Carmeni. · ,,Carmen" on tänapäevani tähtsaim, võib kuulda katkendeid raadiost, kontserdisaalist, kuulsaim katkend ,,Habanera", milles Carmen ülistab armastust. ,,Habanera"- Hispaania rahvatants · Ta ise Carmeni elu ei näinud, kuna see etendati 1875 esimesel etendusel, sellele anti hävitav hinnang · 3 kuud peale esietendust ta suri · Nimetas selle ooperi koomiliseks ooperiks, sest seal esines kõnet · Pärast surma asendas tema sõber kõnedialoogid retsitatiividega · Tegelikult on traagiline ooper, mitte koomiline
ümmargune laud. Naise käitumisest eeldab jutustaja, et too alustab oma juttu sosinal. Ta võpatab, kui naisterahvas ometi täiel häälel küsib ,,Kas te usute elu pärast surma?" Järgneb arutelu vastaval teemal ja naisterahvas laidab Jutustaja liiga teoreetilist ellusuhtumist. Jutustaja küsib, kas naine leinab oma meest ning naise jutust selgub, et too leinab hoopis oma armukest. Jutustaja eeldab, et naise armuke on toosama kadunuke, keda mainis teine leinariietes naisterahvas kontserdisaalist. Naise ja Jutustaja vestlus on hüplev ja sarnaneb kohati rohkem etteheidete jadaga kui lihtsa vestlusega. Naise jutust selgub, et olles juba kord selles majas, tänab Jutustaja kindlasti ühel hetkel õnne, kui sealt välja saab. Jutustaja ei mõista teda. Ta kinnitab, et ei tunne seal küll kedagi, kuid ei soovi kindlasti veel lahkuda. Naine pakub aga, et kui ta peaks seda siiski soovima, saaks just tema Jutustaja sealt välja aidata, kuid Jutustaja keeldub
Naise käitumisest eeldab jutustaja, et too alustab oma juttu sosinal. Ta võpatab, kui naisterahvas ometi täiel häälel küsib ,,Kas te usute elu pärast surma?" Järgneb arutelu vastaval teemal ja naisterahvas laidab Jutustaja liiga teoreetilist ellusuhtumist. Jutustaja küsib, kas naine leinab oma meest ning naise jutust selgub, et too leinab hoopis oma armukest. Jutustaja eeldab, et naise armuke on toosama kadunuke, keda mainis teine leinariietes naisterahvas kontserdisaalist. Naise ja Jutustaja vestlus on hüplev ja sarnaneb kohati rohkem etteheidete jadaga kui lihtsa vestlusega. Naise jutust selgub, et olles juba kord selles majas, tänab Jutustaja kindlasti ühel hetkel õnne, kui sealt välja saab. Jutustaja ei mõista teda. Ta kinnitab, et ei tunne seal küll kedagi, kuid ei soovi kindlasti veel lahkuda. Naine pakub aga, et kui ta peaks seda siiski soovima, saaks just tema Jutustaja sealt välja aidata, kuid Jutustaja keeldub
Etenduse ajal Pildistamine Kontserdimajas on keelatud, kui pole öeldud teisiti. Külastajad, kes segavad etenduse vaatamist teistel külastajatel, tuleb korrale kutsuda või paluda väljuda saalist. Vajadusel, ning külastaja korralekutsumistele mitteallumisel tuleb teada anda saaliadministraatorile ja kutsuda appi turvatöötaja. Pärast etendust Naerata!!! Suunata külalised välja kontserdisaalist. Üleliigsed lisatoolid toimetada ära omale kohale, laste istmekõrgendused saalist kokku korjata ja panna omale kohale tagasi. Kontrollida üle saali puhtus ning istmete korrasolek. Kriitilistest ,,leidudest" koheselt teada anda saaliadministraatorile. Anda raadiosaatja teel teada leitud esemetest vahetuks toimetamiseks külastajale garderoobi vahendusel,
annaabi.ee 
