heli, skulptuurid, graafiline disain, tüpograafia q Eelkõige on ta tuntud oma kollaazide poolest, mida nimetatakse Merz-piltideks q Põdes epileptika all q Õppis Dresdeni Akadeemias koos Otto Dixi ja George Grosziga aastatel 1909-1914 q Kunstniku algusaastatel tegeles post-impressionismiga, aga Esimese maailmasõja jätkudes muutusid ta tööd süngemateks, hakkasid sarnanema ekspressionismi kontseptile. q 1917 astus ta sõjaväkke, aga kuu aega hiljem visati ta sealt välja oma konditsiooni pärast. q Sõjast ja töötamisest joonestajana vabrikus sai ta inspiratsiooni, kasutades masinaid kui metafoore inimtegevuse iseloomustamiseks. Das Unbild 1919 q 1918 hakkasid tema tööd omandama abstraktsionistlikku kuju q Kuigi Shwittersit ei võetud omaks Berliini daidaistide
südamik on kaitstud kaitsejoontega. Väliskiht on paindlik kaitsejoon ja on muutuja, mis vastab konkreetsete stressitekitajate eest. Sise-, ehk „normaalne“ kaitsekiht kujutab endast tervisliku seisundi ja üksikisiku kohastumust. See on üldiselt stabiilne. Need vastupanu kihid kujutavad endast sisefaktoreid, mis määravad organismi vastuse stressorile. (Ahmadi ja Sadeghi, 2017: 2). Stressorid (intrapersonal, interpersonal ja extra-personal) on olulisemad keskkonna kontseptile, ja neid kirjeldatakse kui keskkonnalisi jõude, mis koostoimuvad,- ja potentsiaalselt muutuvad, süsteemi stabiilsust. Intrapersonal ehk sisetegurid sisaldavad koostoimeid, mis on kliendil loomulikud, nagu tingrefleks. Interpersonal ehk isikutevahelised tegurid tekivad koostoimetest kahe või enama üksikisiku vahel, nagu rolli ootused. Extra- personal ehk välistegurid hõlmavad kõiki neid koostoimeid, mis juhtuvad kliendist väljaspool, nagu rahalised asjaolud. (Alligood, 2012: 284-285).
natural world. It depends, we believe, only on mathematics and logic and on the imperfectly known laws of physics, chemistry, and biology; it does not arise from some magical or otherworldly quality" ehk siis inimese eneseteadlikkus baseerub ainult matemaatikal ja loogikal ja füüsika keemia ja bioloogia seadustel, see ei tule mingist maagilisest ega teispoolsest väärtusest. Mõte või võimalus mõistus masinasse talletada toetub just sellele kontseptile. See eeldab, et masinintelligentsus ei ole mitte ainult võimalik, vaid olemuselt eristamatu bioloogilisest. Paljud tuntud arvutiteadlased ja neuroteadlased on arvamusel, et arvuti on võimeline mõtlema või isegi olema intelligentne, mis oma olemuselt annabki aluse võimalusele talletada inimese olemus masinasse. Olgugi, et see on teoreetiliselt võimalik, on raske ennustada kui palju mälu ja arvutusvõimsust oleks vaja, et emuleerida mõtlevat isiksust. Sellele vaatamata on
tulemuste tõlgendamine tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt püstitatud uurimisküsimustega / eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Mõistete kordamine Kontsept - laiem idee mingist nähtusest Mudel näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) Muutuja mõõdetav ja varieeruv Sõltumatu muutuja põhjustab muutuse. Sõltuv muutuja see mis on mõjustatud. Operatsionaliseerimine mõõdiku leidmine kontseptile Uurimisinstrument tööriist, mida saame muutujate mõõtmiseks kasutada. Hüpotees oletuslik väide, et muutujate/kontseptide vahel on seos Uurimisdisain ehk uurimiskujundus loogiline ja sidus plaan, kuidas vastata püstitatud uurimisküsimustele 3. LOENG UURIMISKÜSIMUSED Teema valiku üldised motiivid Isiklikud motiivid Teaduslikud motiivid Ühiskondlikud motiivid Praktilisi soovitusi teema valikuks Vali teema, mis sind huvitab
• Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend Mõistete ülekordamine • Kontsept - laiem idee mingist nähtusest • Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) • Muutuja – mõõdetav ja varieeruv • Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud. • Operatsionaliseerimine – mõõdiku leidmine kontseptile • Uurimisinstrument – tööriist, mida saame muutujate mõõtmiseks kasutada (nt. küsitlus) • Hüpotees – oletuslik väide, et muutujate/kontseptide vahel on seos • Uurimisdisain ehk uurimiskujundus – loogiline ja sidus plaan, kuidas vastata püstitatud uurimisküsimustele 3. Uurimisteema, uurimisprobleem, uurimisküsimused, hüpoteesid. Teema valiku üldised motiivid • Isiklikud motiivid – Huvi (võta teema, mis huvitab!)
annaabi.ee 
