,,Lühistu koosolek" (2017). Jüri Kolk - ,,Kuu ja kirves" (2017) pealkiri on viide Mart Raua romaanile ,,Kirves ja kuu", keerates sõnad tagurpidi. Haagib end võõraste tekstide külge, nt kasutab mingeid paroodilisi nõkse. Indrek Koff - ,,Eestluse elujõust" (2010) mängib tsitaatide, fraselogismidel jne. Võõrast sõnast kokku pandud. Asko Künnap - ,,Ja sisalikud vastasid (kolmes kirjas)" (2003) paneb pildi ja sõna kokku. Markeerib väga otseselt keeleluule kontsentrit. Maarja Kangro Kangro raamatutes on fraasi tasand selge, võib tekkida ka mõistatushetkeid. Sageli elliptilisus midagi jäetakse ütlemata. Lugeja peab mõistatama, kuidas neid aukusid täita. Mängulisus, irooniline, terav, lõikav; kontrastidele rajanev luule (maailma erinevad küljed ja asjad võivad kokku saada). 17. Millised on sotsiaalse kallakuga luule olulisemad tunnused ja autorid? Uutmoodi sotsiaalsus ja kontseptuaalsus (nooremas eesti luules). Sotsiaalsus ei pea tingimata
kes seda õppekava vajavad. 75% peaks saama selle õppekava alusel rahuldavalt hakkama. Ülejäänud 25%-le individuaalne õppekava. Matemaatika on jagatud viieks kontsentriks, ,millest igaüks moodustab tervikliku süsteemse tasandi kõigist matemaatika algkursuse valdkondadest. Lisaks ainetevahelisele integratsioonile, peab toimuma ka aine sisene integreerimine. Matemaatika 5 kontsentrit: o Naturaalarvude aritmeetika - õpetame arve 1-miljonini. Haaratud kõik numeratsioonist kuni .. . o Suurusühikud ja mõõtmine o Geomeetria o Murdude aritmeetika ja protsendid o Tekstülesanded ja sotsiaalmatemaatika Esimese 4 kontsentri seisukoht: matemaatika tuleb elust ja läheb ellu. Viienda valdkonna omandamine on eelkõige elulähedaste situatsioonide lahendamine. Viies valdkond peaks
Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus vahetub seletuste süsteem. Maailma- de pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku. ( Laanemäe 2007, 272-285 ). 2.8 Teaduse ehitus Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või teostada mõni uurimus. Teadused moodustavad teoreetilise tuuma, mis on ka kogu teadusliku uurimustöö aluseks. Teaduste alusel püstitatakse probleeme, lahendatakse sisulisi ja metodoloogilisi üksikküsimusi, hinnatakse tulemusi ja tõlgendatakse neid
Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus vahetub seletuste süsteem. Maailma- de pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku. ( Laanemäe 2007, 272-285 ). 2.8 Teaduse ehitus Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või teostada mõni uurimus. Teadused moodustavad teoreetilise tuuma, mis on ka kogu teadusliku uurimustöö aluseks. Teaduste alusel püstitatakse probleeme, lahendatakse sisulisi ja metodoloogilisi üksikküsimusi, hinnatakse tulemusi ja tõlgendatakse neid
Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus – vahetub seletuste süsteem. Maailma- de pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku. ( Laanemäe 2007, 272-285 ). 2.8 Teaduse ehitus Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või teostada mõni uurimus. Teadused moodustavad teoreetilise tuuma, mis on ka kogu teadusliku uurimustöö aluseks. Teaduste alusel püstitatakse probleeme, lahendatakse sisulisi ja metodoloogilisi üksikküsimusi, hinnatakse tulemusi ja tõlgendatakse neid
annaabi.ee 
