1992 2 õpilasfirmat 2014 -220 õpilasfirmat Rapla maakonna esimesed õpilasfirmad 1994. aastal Õpilasfirma (minifirma) - on JA-YE õppeprogramm; - registreeritakse JA Eestis; - tohib tegutseda vaid kooliperioodil ja õpetamise õiguse omandanud õpetaja või mentori juhendamisel. - Õpilasfirmasse võivad kuuluda ainult õpilased. Õpilasfirma - käive ei tohi ületada 16 000 eurot (3200 eurot MF); - ei ole maksuparadiis; - kellelgi ei tohi olla aktsiate kontrollpakki; - ei kasuta tegevuseks sponsorraha. - minimaalne liikmete arv on kolm. Õpilasfirma õppeprogramm Koolitunnis või pärast tunde Vabatahtlik või sunniviisiline Terve klassiga või grupiti Praktilise tööna (või loovtööna) või mitte Eesti erand: ka väljaspool kooli Õpilasfirma ideaaljuhendamine Õpetaja jälgib, suunab, keelab, innustab, juhendab Ärimentort annab eeskuju, aitab probleeme lahendada, juhendab jms. Õpilasfirma põhietapid 1. Loomine 2
Tööleping töövõtja ja andja vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. Töötu tööealine inimene, kellel pole tööd. Tööhõiveamet asutus, mis püüab lahendada töötute probleeme. Aktsia väärtpaber, osak, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist. Aktsionär osanik, aktsia omanik. Väikeaktsionär inimene, kellel on vähe aktsiaid. Tuumikaktsionär inimene, kes omab üle poole firma aktsiatest (omab kontrollpakki). Aktsiakurss aktsia rahalise väärtuse muutuse näitaja. Börs koht, kus aktsiatega kaubeldakse. TALSE börsiindeks, mis näitab aktsia hindade muutusi. Töötasu palk tehtud töö eest, peamine sissetulekuallikas. Brutopalk kogu väljateenitud palk. Netopalk töötasu, mille inimene saab kätte, kui maksud on maha arvatud. Alampalk e. miinimumpalk, riiklikult kehtestatud palga alammäär, millest vähem maksta ei tohi. ( 4350.-)
Lisasime kõrvarõngastele sulgi. Kõrvarõngad muutusid suuremateks ja rohkem silmapaistvamateks. 13 7. ÕPILASFIRMA JUHTKOND, PERSONAL 7.1. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitus Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAD on neljaliikmeline. Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAD on loodud aktsiaseltsi vormis. Firma omanikud on aktsionärid. Ükski aktsionär ei oma aktsiate kontrollpakki. Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAID juhib neljaliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad kõik õpilasfirma liikmed. Igal firma liikmel on oma vastutusala, mille toimimise eest ta vastutab. Koosolekul määrati kõigile kindel ametikoht ja tööülesanded. TEGEVDIREKTOR Helika Aigro FINANTSDIREKTOR TOOTMISDIREKTOR TURUNDUSDIREKTOR
Kirjeldage ühistute ja kapitaliühingute koostöövõimalusi. Liikmete seisukohalt on koostööl mitmeid nüansse ja erisusi, mida ühistute liikmed peavad teadma. a) Ühistu on aktsiaseltsi kaasomanik, kui tal on alla 50% aktsiatest. Kuna ühistul puudub aktsiate kontrollpakk, siis ei ole ühisettevõttes võimalik rakendada ühistulisi põhimõtteid. b) Ühistud on koos asutanud ühisettevõtte. Aktsiad on nii jaotunud, et keegi ei oma aktsiate kontrollpakki ning ei saa vastu võtta teisi osapooli ignoreerivaid otsuseid. Juhuk kui mõned neist liituvad ja võtavad vastu teisi ahistavaid otsuseid, on oht, et need osanikud lahkuvad koos toorainega ühisettevõttest. Sellepärast lepitaksegi juba eelnevalt kokku, et ühisettevõtte teenitud kasum jaotatakse ühistute vahel ühistulistel alustel vastavalt ühistute osalemise mahule. Sellisel juhul on tegemist klassikalise ühistulise
tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja kohustub maksma selle eest litsentsitasu (VÕS § 368). Litsentsisaaja peab oma tegevuses piirduma etteantud territooriumiga, ei või tooteid ega teenuseid müüa alla litsentsiandja esitatud jaehinda ja peab tagama toodete reklaami. Samuti ei tohi litsentsisaaja ilma kirjaliku loata müüa, üle kanda või loovutada oma lepingujärgset omandiõigust või aktsiate kontrollpakki. Litsentsileping võib olla liht- või ainulitsentsileping. Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja kasutada lepingu esemeks olevat õigust ise ning anda selle kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping lubab intellektuaalsest varast tulenevaid õigust ainult litsentsisaajale. 2.2.5. Frantsiisileping Antud lepinguga kohustub frantsiisiandja andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada frantsiisivõtja
4. Litsentsileping. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Litsentsisaaja kohta kehtib ka tsessioon, mis tähendab, et ta ei tohi ilma litsentsiandja eelneva kirjaliku loata müüa, üle kanda või loovutada oma lepingujärgset omandiõigust või aktsiate kontrollpakki. Litsentsileping võib olla kas liht- või ainulitsentsileping. Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja kasutada lepingu esemeks olevat õigust ka ise, samuti anda selle kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping aga lubab intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi ainult litsentsisaajale. 5. Frantsiisileping. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele
annaabi.ee 
