(välise) kontrolli vahel. Sisene kontroll- on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. Jaguneb kolmeks: Teenistuslik-, riiklik- ja sisekontroll. Teenistuslik järelvalve sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ning otstarbekuse suhtes. Riiklik järelvalve, mis seisneb asutuste, ametnike jt. instutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras. Sisekontroll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Väline kontroll - kontrolli tostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Jaguneb: polii5tiline-, arvestus-, õiguskantsleri- ja kohtukontroll. Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn poliitilised institutsioonid
kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse suhtes. Teenistuslikku järelevalvet korraldavad VV, minister, ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor, riigisekretär ja maavanem. 2. Riiklikuks järelevalveks nimet internset halduse kontrolli, mis seisneb asutuste, ametnike ja teiste institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega alluvus- ehk subordinatsioonisuhetes. Riiklikku järelevalvet teostavad meie õiguskorras maavanemad, ministeeriumid seaduses ettenähtud juhtudel ja selleks otstarbeks loodud institutsioonid ning nende ametiisikud. Riiklik järelevalve on ministeeriumide valitsemisalas tegutsevate inspektsioonide põhiülesandeks ja ametite ülesandeks. Nt võib nimetada Keskkonnainspektsiooni, Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni, Tööinspektsiooni,
hinnangutega. Teenistusliku järelevalve teostajal on võimalik teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Teiseks on tal õigus peatada toimingu sooritamine või haldusakti kehtivus; tal on õigus ka tunnistada vastav haldusakt kehtetuks. o Riiklik järelevalve – Seisneb asutuste, ametnike jt. institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras. Haldusjärelevalve kujutab endas haldusekandja sees toimuvat järelevalvet (valdkonnapõhine järelevalve) ja teiste haldusekandjate üle teostatav järelevalve. Riikliku järelevalve all mõistetakse avaliku korda ähvardava ohu ennetamiseks halduses. Riiklik järelevalve võib olla sisekontroll (valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse
Majandusministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeriumil õigus korraldada Majandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides vara ja rahaliste vahendite kasutamise järelevalvet ja kontrollida kulutuste otstarbekust. 2. Riiklik järelevalve Riiklikuks järelevalveks nimetatakse internset halduse kontrolli, mis seisneb asutuste, ametnike jt. institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras. Kontrolli alla kuuluvad ka iseseisvate avaliku halduse kandjate ametiasutused (organid) ja ametnikud. Riikliku järelevalve sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle. Järelevalve on piiritletud kahe printsiibiga: 1) ei eksisteeri järelevalvet, kui seda ei ole sätestatud õigusaktides. Kui seadus ei näe ette riikliku järelevalve teostamist, ei või ükski organ sekkuda teise institutsiooni tegevusse.
Majandusministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeriumil õigus korraldada Majandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides vara ja rahaliste vahendite kasutamise järelevalvet ja kontrollida kulutuste otstarbekust. 2. Riiklik järelevalve Riiklikuks järelevalveks nimetatakse internset halduse kontrolli, mis seisneb asutuste, ametnike jt. institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras. Kontrolli alla kuuluvad ka iseseisvate avaliku halduse kandjate ametiasutused (organid) ja ametnikud. Riikliku järelevalve sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle. Järelevalve on piiritletud kahe printsiibiga: 1) ei eksisteeri järelevalvet, kui seda ei ole sätestatud õigusaktides. Kui seadus ei näe ette riikliku järelevalve teostamist, ei või ükski organ sekkuda teise institutsiooni tegevusse.
3. EKSTERNNE KONTROLL. a) riiklik järelevalve; b) arvestuskontroll; c) õiguskantsleri järelevalve; d) kohtukontroll 3.1. Riiklik järelevalve (kajastub üksikaktides, mitte seadustes. NB! Eksamil seda meelespidada ja mitte valesti kirjutada) 1. Riiklikuks järelevalveks nimetatakse internset halduse kontrolli (KOV kui iseseisva halduskandja tegevuse suhtes on see eksternne), mis seisneb asutuste, ametnike jt institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras. RJV sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle. Järelevalve on piiratud kahe printsiibiga: 1) ei eksisteeri järelevalvet, kui seda ei ole sätestatud õigusaktides. Kui seadus ei näe ette riikliku järelevalve teostamist, ei või ükski organ sekkuda teise institutsiooni tegevusse. 2) riiklikku järelevalvet teostatakse kohtu kontrolli all, s.t: a) järelevalvet teostava ametiasutuse või ametniku otsusega