varjukülgedest omakasupüüdlikkusest, kadedusest jms. Sel juhul piisaks omakasupüüdliku ametniku väljavahetamisest ausa vastu, ent nii lihtsalt see ei toimi. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mis on seotud nii organisatsiooni kultuuri kui struktuuriga, ametnike sissetulekuga, juhtimiskultuuriga, majandusarenguga, vaesusega, üleüldiste väärtushinnangutega ühiskonnas, seaduste paindlikkusega ja nende toimimisega, kohtute ja uurimisasutuse tegevusega, kontrollimehhanismidega jms. Sarnaselt korruptsiooni põhjustega on üsna palju uuritud ka korruptsiooni mõjusid. Kuigi on teadlasi, kes näevad korruptsioonis ka teatavat kasu (nt altkäemaks kiirendab mõningaid aeglaseid bürokraatlikke protsesse), ollakse üldiselt siiski seisukohal, et korruptsioon tekitab ebavõrdsust ja taastoodab valitsuse moonutatud kulutuste kaudu vaesust. Korrumpeerunud poliitikud investeerivad ja seavad prioriteete rohkem neisse valdkondadesse, kus
ettepoole liikuda; Korruptsiooni põhjused Korruptsiooni põhjused pole vaid inimloomuse varjuküljed ahnus, kadedus jms. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mis on seotud nii organisatsiooni kultuuri kui struktuuriga, ametnike sissetulekuga, juhtimiskultuuriga, majandusarenguga, vaesusega, üleüldiste väärtushinnangutega ühiskonnas, seaduste paindlikkusega ja nende toimimisega, kohtute ja uurimisasutuse tegevusega, kontrollimehhanismidega jms Pistis ja altkäemaks Pistise ja altkäemaksu vahe Eesti karistusseadustiku järgi seisneb selles, et pistise puhul paneb meelehead saanud ametiisik toime teo (või jätab teo toime panemata), mis on seadusega lubatud, altkäemaksu puhul aga paneb ta toime ebaseadusliku teo. Karistatav on nii altkäemaksu/pistise lubamine, andmine, võtmine kui ka vahendamine. Huvide konflikt Ametnikul või tema lähedasel on isiklik huvi otsuses või toimingus, mida ta ise peab
- M 1.58 (L) Tehnilised ja organisatoorsed nõuded serveriruumidele M 1.58 Tehnilised ja organisatoorsed nõuded serveriruumidele Vastutav algatuse eest: asutuse/ettevõtte juhatus Vastutav algatuse eest: infoturbe osakond Serveriruum tuleks kavandada suletud turvatsoonina. Sellel peaks olema võimalikult hästi kaitstavad uksed ja aknad, kuna kõik sissepääsuteed peavad olema valve all (vt ka M 1.10 Turvauksed ja -aknad). Sissepääs peaks olema reguleeritud rangete kontrollimehhanismidega. Serveriruumi planeerimisel või sobivate ruumide väljavalimisel tuleks keskkonnamõjudest tingitud potentsiaalsed ohud võimalikult minimeerida. Nii tuleb potentsiaalseteks ohtudeks, mis on tingitud vee sissetungimisest lamekatuse korral või kogunemisest keldritesse samuti valmis olla nagu elektromagnetkiirguse taluvuse tasemest tingitud tõrgeteks, nt mobiilsideseadmete või kolmefaasiliste agregaatide tõttu.
keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada,
tsensuurisündmusteks. „Punaste õhtute purpuri“ arvustamine keelati. Alati käib Runneli puhul mingi teksiga mängimine, naljad. Naljad on tihti kuidagi ühiskondliku või poliitilise taustaga. Uus periood tuleb 90ndate alguses ja seotud poliitiliste olude muutumisega. 90ndate algusest on näha, et mingiks ajaks kaob ära mingi selgus, kuidas mutuunud oludes peaks tekste sõnastama. Kui sportlik luuletajahoiak on rajatud sellele, et tuleks võidelda eesti rahva nimel, siis see mäng kontrollimehhanismidega langeb sellisel kujul ära ja tekib esteetiline peataolek. Runneli loomingus pole ainult isamaalist luulet, vaid ka õrna armastusluulet ja lasteluulet, aga mingi ebamäärasus 90ndate luules valitseb. Mingil hetkel tundub ka, et Runneli tegevus kandub kuhugi mujale. Sajandivahetusel tuleb Runneli loomingusse armastusluulet, vabavärsiline. See pole varasema Runneli puhul väga tavaline. Uuel sajandil tuleb ka lõppriimilist ja uuema rahvalaulupõhjaga loomingut, aga
selle üksnes teisendusmehhanismi parameetrite pisimuutuse teel, ja uue sõnastiku kvaliteet on ikka täpselt samasugune kui algsel baasil ja esimesena valminud sõnastikul. Ainus tundemärk, mille järgi kasutaja (või ka arvustaja) sellisel juhul näeb koostamisprotsessi mõistelisust, on lihtsate sisemiste vastuolude puudumine. Tehniline mõistelisus tagab ainuüksi oma mõistepõhise baasistruk- tuuriga mõnede vastuoluliikide puudumise materjalis. Ülalmainitud kontrollimehhanismidega saab sõnastikukoostamise tarkvara koostajat sisestamise ajal täiendavalt aidata. Mõistelise terminibaasi mõte on, et iga mõiste oleks esitatud ühe kirjega, mis loetleb kõik seda tähistavad terminid. Teadmatusest või tähelepanematusest on aga koostajal täiesti võimalik sisestada ühe mõiste kohta mitu dubleerivat kirjet. Kui nende kirjete sisu on täiesti erinev, siis ei ole midagi teha, sest keeletehnoloogia praegune tase ei võimalda usaldusväärselt tuvastada
annaabi.ee 
