süsteemikonkurents; Konkurendid: riigid ja majandussüsteemid; Poliitika eesmärk: oma institutsionaalse ja füüsilise infrastruktuuriga konkurentsivõimeline riik, mis suudab ligi tõmmata mobiilseid tootmistegureid (kapitali ja tööd). Põhimudel: U = U(h, m) – indiviidi kasulikkus; h – kollektiivhüviste komplekt m – maksud; Ua > Ub vastavalt kollektiivides a ja b; Indiviidi reageerimisvõimalused: exit ja voice (Hirschmann) Exit – hääletamine jalgadega (Tiebout) Kontrollikulud K! Valdkonnad: Omandiõigus ja –praktika; Maksusüsteem: maksukoormus- ja struktuur; Tööjõu hind ja tööturu paindlikkus; Turulepääs (bürokraatia, korruptsioon); Tarbijakaitse (standardid, normid); Keskkonnakaitse; Kapitalituru regulatsioon. Siire kui süsteemikonkurents: 73.Poliitika teadusliku nõustamise tasandid ja võimalused. Majanduspoliitilised nõustajad: nõustajad pole samuti heatahtlikud diktaatirid –saavad piirduda
tingimustena. Kvaliteedikulud Kvaliteedikulusid võib üldiselt jaotada tootmise ja kvaliteedi välistõenduse kuludeks. Tootmiskulud on: x puuduste vältimiseks tehtavad kulutused (või investeeringud) nt personali koolitus, ennetusremont x hindamiseks (tehnokontroll, katsetused, uurimine) tehtavad kulutused (või investeeringud) nt sertifitseerimiskulud, valmistoodangu kontrollikulud x puudustest tulenevad kulutused (või kaod), mida võib jaotada o sisemisteks (enne üleandmist) toote või protsessi puudustest tulenevateks kulutusteks praagiga seotud puhaskulud, ümbertegemisega seotud kulud, vigade ja rikete põhjuste analüüs o välisteks (pärast üleandmist) toote või protsessi puudustest tulenevateks kulutusteks nt garantii- remondi- ja asenduskulud, madalast kvaliteedist tingitud tootetagastusest põhjustatud kulu
Kvaliteedikulude näiteid: Ennetuskulud Takseerimiskulud Ettevõttesiseselt avastatud Ettevõtteväliselt avastatud puudustest tingitud kulud puudustest tingitud kulud • Personali koolituskulud • Saabuvate materjalide • Praagiga seotud puhas- • Kehvast reputatsioonist • Ennetusremondi kulud kontrollikulud kulud tingitud klientide kaotuse • Seadmete ja protsesside • Tootmisprotsessi eri • Ümbertegemisega tõttu saamatajäänud täiustamiskulud staadiumitel teostatava seotud kulud kasum • Kvaliteedisüsteemide testimise kulud • Ümbertehtud toodete • Garantiiremondi- ja
mudel 4.7. Kvaliteedikulud Kvaliteedikulusid võib üldiselt jaotada tootmise ja kvaliteedi välistõenduse kuludeks. Tootmiskulud on: x puuduste vältimiseks tehtavad kulutused (või investeeringud) nt personali koolitus, ennetusremont x hindamiseks (tehnokontroll, katsetused, uurimine) tehtavad kulutused (või investeeringud) nt sertifitseerimiskulud, valmistoodangu kontrollikulud x puudustest tulenevad kulutused (või kaod), mida võib jaotada o sisemisteks (enne üleandmist) toote või protsessi puudustest tulenevateks kulutusteks praagiga seotud puhaskulud, ümbertegemisega seotud kulud, vigade ja rikete põhjuste analüüs o välisteks (pärast üleandmist) toote või protsessi puudustest tulenevateks kulutusteks nt garantii- remondi- ja asenduskulud, madalast kvaliteedist tingitud tootetagastusest põhjustatud kulu
Riiklik sekkumine on tihti võrdlemisi kulukas (konkreetse abinõuga seotud täiendavad transaktsioonikulud; abinõu teostamise otsesed kulud; abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod). Otsustajad vajavad teavet selle kohta, kas, mil viisil ja kui palju üldse sekkuda majandusprotsessi. Nendele küsimustele vastuste leidmisel tekivad paratamatult infokulud. Meetmete rakendamine toob kaasa ka kontrollikulud. Kui riik kasutab osaliselt turu tee- nuseid, tekivad siingi tehingukulud. Riigi tegevusega seotud transaktsioonikulud kajastuvad suuresti riikliku bürokraatia ülalpidamiskuludes. Üleliigse riikliku sekkumisega võib kergesti jõuda absurdini. Viimaste aastakümnete poliitika tulemusel on demokraatlikes riikides märgatavalt kasvanud igasuguste “vähemus- te” huvide rahuldamine ühiskonna kui terviku arvel