vedu on keelatud, välja arvatud selliste seadmete vedu, mille lühendamine ei ole võimalik. 2.4 Piirangud raskeveose vedamisel Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Loa väljastajal on õigus nõuda sildade ja teekatendite kontrollarvutust ning ekspertiisi tehtud arvutustele. Kontrollarvutuse ja ekspertiisi tegemise kulud kannab vedu teostav ettevõtja või loa taotleja. Raskeveose kontrollarvutuse koostajaks ja ekspertiisi tegijaks võib olla tee ja teerajatiste projekteerimise tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik. Töötlemata ümarpuidu vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m
selliste seadmete vedu, mille lühendamine ei ole võimalik. §7. Piirangud raskeveose vedamisel (1) Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba . (2) Loa väljastajal on õigus nõuda sildade ja teekatendite kontrollarvutust ning ekspertiisi tehtud arvutustele. Kontrollarvutuse ja ekspertiisi tegemise kulud kannab vedu teostav ettevõtja või loa taotleja. Raskeveose kontrollarvutuse koostajaks ja ekspertiisi tegijaks võib olla tee ja teerajatiste projekteerimise tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik. (3) Töötlemata ümarpuidu vedu eriveosena on lubatud ajavahemikul 1. jaanuarist 1. aprillini, kui keskmine ööpäevane temperatuur on enne veo teostamise algust olnud kahe nädala jooksul alla miinus
ümarvesiloodi teljega. Milline on lugemite tegemise järjekord? Lati lugemite tegemise järjekord: 1) tagasivaade lati musta poole järgi (tagumise lati lugem). 2) edasivaade lati musta poole järgi (esimese lati lugem). 3) edasivaade lati punase poole järgi 4) tagasivaade lati punase poole järgi. Milline on jaamas tehtav kontrollarvutus? Võrreldakse kahe horisondi lugemite järgi saadud kõrguskasve, mis tehnilisel nivelleerimisel ei tohi erineda üle 5 mm. Alles peale kontrollarvutuse nõude täitmist võib tagasivaatepunktil oleva lati viia kas antud jaama vahepealsetele punktidele või järgmise jaama suhtes edasivaate latipunktile. Kuidas projekteeritakse nivelleerimiskäigud? Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Mis on kahe reeperi vaheline käik? Käik algab ja lõpeb punktides (reeperites), millede kõrgused on teada.
Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32.Milline on lugemite tegemise järjekord?- Tagasivaatelugem, edasivaatelugem, (nivelliiri kõrguse muutmine), edasivaatelugem, tagasivaatelugem, (kontrollarvutus), vajadusel lugemid vahepealsetelt punktidelt 33.Mis on liitnivelleerimine? Liitnivelleerimine toimub enam kui ühes jaamas, peale latilugemite ja kontrollarvutuse tegemist viiakse tagasivaatelatt ( vahepealsete punktide olemasolul nendele punktidele ja seejärel) järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 34.Projektkõrguse välja märkimine. On antud Ha, ja nivelliiriga tuleb võtta tagasivaate lugem Tl, tuleb leida viseerimiskiire kõrgus, Hi=Ha+Tl, tuleb arvutada edasivaate lugem El=Hi-Hprojekt= (mm). 35
Enamik võlle ja telgi on sirged (veel on väntvõll ja paindvõll) Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,6%C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. 55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus. Projektarvutusel määratakse tugevusõpetusest tuntud seoste kaudu esialgu ristlõikeläbimõõt. Kontrollarvutuse eesmärgiks on ohtlikus lõigetes tegeliku tugevusvaru kindlakstegemine. Võllides võib projektarvutuse lähtuda vaid väändemomendist piirdudes painde mõju 16T d 3 arvesevõtul lubatavate pingete vähenemisega. [ ] Lubatavad pinged valitakse vahemikust []=12...20HPa juhul kui paindele mõju antud lõigul on oluline ja 30...40 MPa , kui paine praktiliselt puudub.
punktides nim. temp. väljaks. Kui temp. väli oleneb ajast, siis on tegemist mitte statsionaarse temp. väljaga ja kui ta ei olene ajast, siis on tegemist statsionaarse väljaga. Konstruktiivne arvutus (dimensiooni arvutus) Kontrollarvutus. Teadaolevate soojuskandjate alg- ja lõpp-parmeetrite alusel tuleb arvutada selle soojusvaheti küttepind (soojusvahendi pind) mille kaudu antakse soojus üle kuumalt soojuskandjalt jahedamale soojuskandjale st. tuleb konstrueerida soojusvaheti kontrollarvutuse korral on teada soojusvhaet konstruktsioon ja sammuti on teada algparameetrid. Ülesandeks on arvutada lõppaparameetrid. Asja teeb keerulsieks see, et juba arvutse alguses on vaja teada sojsukandjate lõppparameetreid, ehk lõpp temp. Kuna neid lõppparameetrid lähevad soojushulga arvutamisel vaja. Samuti on vaja ka soojusläbikande läbimisel Üheks leinud meetodiks on lähendus meetod. Selleks antakse ette ühe soojuskanjda lõpptemp
Kui kolde ristlõike ja mahu soojuserikoormuste alusel valitud kolde mõõtmed ei taga küllaldast leegi pikkust, tuleb kolde keskosa kõrgust suurendada vaatamata sellele, et kolde maht soojuserikoormus sellega väheneb. Kolde mõõtmete järgi arvutatakse kolde osade seinte pindalad, määratakse ekraanpindade nurktegurid saastumistegurid ja efektiivaustegurid ning arvutatakse valemiga (13-5) kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur, mis on konstrueeritud kolde kontrollarvutuse aluseks. = x 13-8 Kolde kontrollarvutusega selgitatakse, kas konstrueeritud kolle tagab normaalse koldest väljuvate gaaside temperatuuri. Kui arvutuslik T on suurem maksimaalselt lubatavast tuleb suurendada kolde ekraanküttepindade suurust (kolde mõõtmeid). Suure võimsusega aurukateldes (D > 100 kg/s) kasutatakse kolde ekraanpinna suurendamiseks ka vaheekraane.
Kui kolde ristlõike ja mahu soojuserikoormuste alusel valitud kolde mõõtmed ei taga küllaldast leegi pikkust, tuleb kolde keskosa kõrgust suurendada vaatamata sellele, et kolde maht soojuserikoormus sellega väheneb. Kolde mõõtmete järgi arvutatakse kolde osade seinte pindalad, määratakse ekraanpindade nurktegurid saastumistegurid ja efektiivaustegurid ning arvutatakse valemiga (13-5) kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur, mis on konstrueeritud kolde kontrollarvutuse aluseks. = x 13-8 Kolde kontrollarvutusega selgitatakse, kas konstrueeritud kolle tagab normaalse koldest väljuvate gaaside temperatuuri. Kui arvutuslik T on suurem maksimaalselt lubatavast tuleb suurendada kolde ekraanküttepindade suurust (kolde mõõtmeid). Suure võimsusega aurukateldes (D > 100 kg/s) kasutatakse kolde ekraanpinna suurendamiseks ka vaheekraane.
annaabi.ee 
