Kolm esimest on ka Maalt nähtavad. Saturni rõngad koosnevad väikestest tükkidest, millest igaüks tiirleb iseseisvalt ümber planeedi. Saturni (ja teiste Jupiterilike planeetide) rõngaste päritolu on teadmata. Kuigi neil võisid olla rõngad juba moodustumise ajast peale, ei ole rõngaste süsteemid stabiilsed ja peavad olema (edasiminevate) protsesside tulemusena taastekkinud, arvatavasti suuremate satelliitide lagunemisel. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem, kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas,
ka metaan(~0,4%), ammoniaak (~0,01%), etaan (0,0007%) atsetüleen ja fosfiin. · Saturni magnetväli on väga tugev, kui ta on umbes 10 korda nõrgem kui Jupiteril. · Saturnil pole aastaaegu · Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mida esmakordselt nägi Galilei, kuid esimesena sai rõngaste olemusest aru hollandlane Christiaan Huygens. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. · Tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Pöörleb sama kiirelt kui Jupiter, kuid telg on
rõngaks. Kolm esimest on ka Maalt nähtavad. Saturni rõngad koosnevad väikestest tükkidest, millest igaüks tiirleb iseseisvalt ümber planeedi. Saturni (ja teiste Jupiterilike planeetide) rõngaste päritolu on teadmata. Kuigi neil võisid olla rõngad juba moodustumise ajast peale, ei ole rõngaste süsteemid stabiilsed ja peavad olema (edasiminevate) protsesside tulemusena taastekkinud, arvatavasti suuremate satelliitide lagunemisel. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri. Sellel on seni on avastatud 18 kuud: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe,
magnetvälja poolt kinni püütud kosmilised laetud osakesed jõuavad atmosfäärini, panevad nad selle helendama. Saturn Saturn on suuruselt teine hiidplaneet, Päikesest lugedes kuues. Saturn on kuulus oma rõngastesüsteemiga, kuhu on ära eksinud ka 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Saturnil on olemas take tuum ning tema keskpunktist väljapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt , nagu testing hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga
Kolm esimest on ka Maalt nähtavad. Saturni rõngad koosnevad väikestest tükkidest, millest igaüks tiirleb iseseisvalt ümber planeedi. Saturni (ja teiste Jupiterilike planeetide) rõngaste päritolu on teadmata. Kuigi neil võisid olla rõngad juba moodustumise ajast peale, ei ole rõngaste süsteemid stabiilsed ja peavad olema (edasiminevate) protsesside tulemusena taastekkinud, arvatavasti suuremate satelliitide lagunemisel. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas,
planeetide seast lihtne ära tunda. Jupiterist pisut väiksem Saturn on samuti gaasiline hiid. Kaugelt paistavad Saturni rõngad kettana, tegelikult aga koosnevad need miljarditest jääga kaetud kivikestest. Väiksemad on võrreldavad tolmuosakestega, suuremad on ehk maja suurused või isegi kilomeetrilise läbimõõduga. Iga selline osake tiirleb umber Saturni iseseisval orbiidil nagu kuu. (1:22) Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. (6) 19 Saturnil on vähemalt 22 kuud. Suurim, Titanus on ainus kuu, mida ümbritseb tihe atmosfäär. Enceladuse pinnast on osa kaetud kraatritega, osa aga täiesti sile.
annaabi.ee 
