13. AV-sõlmes tekkiv aeglustus on vajalik selleks et anda kodadele võimaluse kontraheeruda enne vatsakesi. 14. Elektrokardiograafia väljendab südamelihaskiudude depolarisatsioon ja repolarisatsioon mis põhjustavad üle keha levivaid aktsioonivoolusid, mida saab registreerida elektroodide abil naha pinnal. 15. Ehhokardiograafia võimaldab südant uurida ultraheli abil. 16. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 17. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südame minutisageduseks. 18. Noorloomadel on minutisagedus suurem kui täiskasvanutel. 19. Diastolis toimub rõhu langemine vatsakestes ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 20. Kodade süstoli ülesanne on kodadele kontraktsiooni tulemusena vatsakestesse puhkeolekus veel umbes 10-30% vere lisamine. 21. Vatsakeste süstolis toimub: alguses vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk
6. Vanaadiumirühma iseloomustus · Elementide o.-a. -I ... V · püsivaim ja tüüpilisim V · (-I ja 0 - peam. karbonüülühendites, · muidu II ... V - diapasoon lai) · · ldiselt : lihtainetena kõvad, rasksulavad · keemiliselt väheaktiivsed metallid · (madalal temp-l) · oksiidide happel. omadused suurenevad · elemendi oksüd-astme suurenemisel · Nb ja Ta aatomiraadiused on väga lähedased · (nagu Zr ja Hf puhul, tingitud lantanoidsest kontraktsioonist), · seetõttu keemil. omadused väga sarnased · V rühma elemendid - maakoores küllaltki levinud, eriti V · kuid tegelikult on üsna haruldased (peale V), · sest esinevad looduses hajutatult 7. Hekstsüanoferraadid (HFECN) ?????? · K4Fe(CN)6 . 3H2O - kaaliumheksatsüanoferraat(II), · "kollane veresool"; lahustub vees · veevaba sool tekib 60 C juures · (kõrgemal temp-l laguneb - ohtlik)
mõlemale iseloomulik, mõlemal võib AP tekkida spontaalselt. 61. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. 62. Ehhokardiograafia võimaldab otseselt jälgida südame tööd sonograafi ekraanilt, siis veel vaadelda südameklappide ehitust ja mõõta südamelihaste paksust, samas jõuab ka südamerikete jälile, mis ei ole veel avaldunud. 63. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 64. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südamesageduseks. 65. Diastolis toimub vatsakeste rõhulangus, kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 66. Kodade süstoli ülesanne on nende kontraktsioon, see tähendab, et vatsakestesse lisatakse veel ca 10-30% verd. 67. Vatsakeste süstolis toimub vatsakeste tühjenemine, veri liigub edasi üle kogu keha. 68
Musculus levator veli palatini keele ja kõrikaane vahel paiknevad kõrikaaneorukesed F: tõstavad ja pingutavad neelamisel pehmet suulage tuleb vastu valleculae epiglotticae ülemise neelukonstriktori kontraktsioonist tingitud mõigas -> suletakse ülemised hingamisteed + avatakse kuulmetõrve neelusuudme piiravad plica glossoepiglottica lateralis et mediana trummiõõne ventilatsiooniks Tela submucosa tihenenud keeleselha aponeruroosiks kinnituvad keele Musculus uvulae (wula) lihased
Ained, mis takistavad postsünapsimembraani depolarisatsiooni, blokeerivad erutuse ülekande närvilt lihasele ja põhjustavad lihase halvatusi. Motoorne üksus. Üks närvikiud innerveerib alati paljusid lihaskiudusid. Närvirakku koos tema poolt varustatavate lihaskiududega nim. motoorseks üksuseks. Täpseid liigutusi sooritavatel lihastel on närvikiudude ja lihaskiudude suhe 1/8 või 1/10, käsivarre 1/600, kehaasendit hoidvatel suurematel lihastel võib see suhe olla 1/1600. Kui lihase kontraktsioonist võtab osa suurem hulk motoorseid üksusi, suureneb lihase kontraktsiooni jõud. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. 4 (Vesi, lümf, veri) Inimese organismis on keskmiselt 57...65% vett. Nimetatud veekogus esineb rakusisese ehk intratsellulaarse ja rakuvälise ehk ekstratsellulaarse veena. Intratsellulaarne vesi kuulub rakkude koostisse
põlveliiges jala maha asetamise jõu (põrutuse) amortisaatorina. Valulik põlv pole võimelina toimima põrutuse amortisaatorina. Põlveliigese sirutus omab kõnni juures erilist tähtsus: põlv peab kõnni ajal taluma keharaskust, amortiseerima jala mahaasetamise jõu, suurendama sammupikkust ning võimaldama jalal liikuda kõnni hooperioodil ette. Et sirutada põlve, kasutab m. quadriceps femoris vaid 4-5% maksimaalsest tahtlikust kontraktsioonist, kuid nii toimides, kontrollib põlv keharaskuse talumist. Hamstringlihased painutavad põlve ning töötades ekstsentriliselt, pidurdavad jalga hooperioodis. 19 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik
Vererõhuks nimetatakse seega rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhk on vere liikumisest põhjustatud arterirõhk. Vere ringlemiseks vajalikku rõhku tekitavad südame kokkutõmbed ehk kontraktsioonid. Rõhk arterites muutub olenevalt südame, kui pumba tsüklilisest tööst. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004, Eesti .... 2004, Novak 2006, Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Südame tsükkel - koosneb kontraktsioonist ja puhkefaasist südamel. Kontraktsioonifaasi nimetatakse süstoliks. Puhkefaasi nimetatakse diastoliks. (Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Süstoolne arteriaalne vererõhk - on rõhu kõrgpunkt arterites. Seos südametsükli algusega. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab vererõhku 3 südame kontraktsiooni ajal
Võrkmiku papillide tipul puudub epiteelis sõmerkiht. Võrkmikuharjad võivad olla sõltuvalt nende kõrgusest primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed. Alumises basaalses osas moodustavad võrkmikuharjad omavahel võrkmikukanne (cellulae reticuli). Primaarsed ja sekundaarsed võrkmikuharjad sisaldavad servapoolses osas pikka lihasvääti, mis ümbritseb ringjalt igat võrkmikukannu. Võrkmikukannu suurus ja kuju on muutuvad komponendid ja muutused on sõltuvuses eesmao kontraktsioonist. Lihaskest - tunica muscularis Lihaskesta moodustavad kaks kihti: sisemine paksem (stratum circulare) ja välimine õhem (stratum longitudinale). Mõlemad kihid moodustab silelihaskude. Võrkmikuvao põhjas võivad paikneda üksikud skeletilihaskiud. Serooskest -tunica serosa Välimine kest on sidekoeline serooskest, pealt katab teda ühekihiline lameepiteel - mesoteel. Mesoteeli rakud on ebakorrapäraste, sakiliste rakupiiridega. Rakus on 1-2 tuuma. kIIdekas - omasum
annaabi.ee 
