a) lihastes tekkiv pinge võrdub välise pingega b) luukangide liikumine toimub konstantse nurkkiirusega c) mida väiksem on liikumise nurkkiirus seda väiksem on väline vastupanu d) luukangide liikumist ei toimu Lihase omavõnkesagedus v iseloomustab lihase a) elastsust b) kontraktsiooni võimet c) toonust d) demfeeruvust *Kas jõu muudu esimene tuletis ajas iseloomustab a) jõu langust pingutuse vältel b) kontraktsioonifaasi kestus c) jõu muutuse kiirust d) lõõgastusefaasi kestust Mida kujtab endast tajumisseadus ,,Läheduse seadus" a) väike grupp liikuvaid esemeid loetakse samaks b) üksteise lähedal asuvate punktide rida, tajutakse pideva joonena c) jooni, mis ümbritsevad mingit pinda, tajutakse sulgununa d) ühes reas asuvaid mõõteriistu tajutakse ühtekuuluvana Kuidas jaotatakse dünaamiline töö oma iseloomult a) lokaalen töö ja üldine töö
*Lõõgastusfaas ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni. Lihaskiudude üksikkontraktsiooni kestus sõltub nende tüübist - Mida rohkem on lihases kiireid lihaskiude, seda lühem on üksikkontraktsiooni kestus ja suurem selle jõud. TREPIFENOMEN seisneb üksikkontraktsiooni amplituudi (jõu) järkjägulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni
Faasid: latentsifaas (ajaintervall ärrituse momendist kuni jõuarenduse alguseni), kontraktsioonifaas (ajaintervall jõuarenduse algusest, kuni selle maksimumini), lõõgastusfaas (ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni) Trepifenomen seisneb üksikkontraktsiooni jõu järkjärgulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. Teetanuse järgne potenseerumine seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemises vahetult peale lühiajalist teetaanilist kontraktsiooni. Tetaaniline kontraktsioon tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis,kui kahe ärrituse aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab AP kestuse ja langeb eelmine kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Hambuline teetanus osaline Sile teetanus täielik
*Lõõgastusfaas ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni. Lihaskiudude üksikkontraktsiooni kestus sõltub nende tüübist - Mida rohkem on lihases kiireid lihaskiude, seda lühem on üksikkontraktsiooni kestus ja suurem selle jõud. TREPIFENOMEN seisneb üksikkontraktsiooni amplituudi (jõu) järkjägulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem
Vererõhk on vere liikumisest põhjustatud arterirõhk. Vere ringlemiseks vajalikku rõhku tekitavad südame kokkutõmbed ehk kontraktsioonid. Rõhk arterites muutub olenevalt südame, kui pumba tsüklilisest tööst. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004, Eesti .... 2004, Novak 2006, Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Südame tsükkel - koosneb kontraktsioonist ja puhkefaasist südamel. Kontraktsioonifaasi nimetatakse süstoliks. Puhkefaasi nimetatakse diastoliks. (Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Süstoolne arteriaalne vererõhk - on rõhu kõrgpunkt arterites. Seos südametsükli algusega. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab vererõhku 3 südame kontraktsiooni ajal. Süstoolne vererõhk oleneb südame löögimahust ja südame
ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni. Lihaskiudude üksikkontraktsiooni kestus sõltub nende tüübist. Mida rohkem on lihases kiireid (eriti FG-tüüpi) lihaskiude, seda lühem on üksikkontraktsiooni kestus ja suurem selle jõud. TREPIFENOMEN seisneb üksikkontraktsiooni amplituudi (jõu) järkjägulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes.TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise (liitumise) tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib
annaabi.ee 
