hemoglobiinisisaldus väheneb- sportlase aneemia. Enamasti rauavaegusaneemia. 32.Lapse lihases ei saa elastusenergiat ära kasutada, sest sidekoelised osad pole veel välja arenenud. 33.Tippsportlase on vastuvõtlik haigustele, sest nende immuunsüsteem on nõrgenenud. 34.Antagonist – on lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust –agonisti töö ajal “annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. 35.Skeletilihaste kontraktiilse aparaadi ja sidekoeliste elementide koostöö- sidekude hoiab skeletilihaseid õige koha peal, et energiakadu oleks väiksem.
Heterocontae; () Haptophyta; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyta Viburi ehitus: viburis sees kulgeb mikrotorukeste kombinatsioon: (x) 9+2; () 4+4; () 6+2; () 8+2; () 7+3 Viburi funktsioon: (x) tagada raku liikumist; (x) tagada veevoolu raku ümber () kinnitumisorgan; () saagi haaramise organ; () kaitseorgan Kokkuleppeliselt on raku eesmine ots: (x) suunatud raku liikumise suunas () sealt kus väljuvad viburid; () see ots mis on teravama kujuga; () see kuhu poole jääb tuum Kontraktiilse vakuooli funktsioon: (x) rakust ülemäärase vee eemaldamine; (x) rakust jääkainete 1 eemaldamine; () raku liikumine; () raku kaitse ärasöömise vastu Silmtäpi funktsioon: () valgustundlik kehake; () raku nähtavaks tegemine (x) varjutab fotoretseptorit; () lipiidide varu; () värvaine ladestumispaik
Maris Kallus KKS 2010 Hormonaalne staatus Toitumine 3) Lihasvalkude ainevahetusele taastumisperioodil on iseloomulik nii sünteesi kui degratsiooni püsimine teatud aja vältel tööeelse puhkeseisundiga võrreldes kõrgenenud tasemel, mis tähendab valkude uuenemisprotsessi kiirenemist. Vigastatud ja vananenud koestruktuuride lammutamine ja asendamine, Lihase kontraktiilse aparaadi täiustamine. 7. Muutused valkude sünteesi ja degradatsiooni intensiivsuses taastumisperioodil organismi kui terviku ja skeletilihase tasandil: Valkude sünteesi intensiivistumine, mille tulemusena sünteesiprotsessid saavutavad ülekaalu degratsiooni suhtes (ensüümid ja struktuursed valgud, erinevate valkude osas ilmnevad muutused erineva kiirusega). Lihasvalkude ainevahetusele taastumisperioodil on iseloomulik nii sünteesi kui degratsiooni
Lihasraku kohanemine on suunatud maksimaalse jõu/kiiruse saavutamisele. Lihasraku mõõtmed ja arendatav jõud (kaudsemalt ka kiirus) on omavahel heas korrelatiivses seoses kui kasvab jõud kasvavad ka lihase ja lihaskiudude mõõtmed. Kuigi lihaskiudude ristlõikepindala suureneb kõigi lihaskiu tüüpide puhul on enammõjustatud kiiret (IIA ja IIB) tüüpi lihaskiud Lihasrakkude hüpertroofia aluseks on ulatuslikult tõusnud valgusünteesi intensiivsus, mis on omakorda aluseks kontraktiilse aparaadi struktuuride ulatuslikumale arengule. Kestev treening võib põhjustada muutuse kiirete lihaskiu tüüpide omavahelises vahekorras IIB IIA (sarnane suund kohanemisprotsessides ka vastupidavustreeningul) IIB tüüpi lihaskiudude hulga vähenemine ja paralleelne IIA tüüpi lihaskiudude hulga suurenemine treeningu puhul võib olla lokaalse lihasvastupidavuse parandamise aluseks (mitokondrite sisaldus, oksüdatiivne potentsiaal). Jõutõstjate lihaste kõrgem
Lihaste kokkutümbel müosiini pead astuvad aktiini fibrillide + otsa poole (Z ketta poole), samal ajal müosiini ega aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Aktiini filamendid funktsioneerivad rakus kui rööpad, mida mööda ATP-st sõltuvad mootorvalgud (müosiinid) saavad liigutada raku komponente. Tsütokineesis osalemine – moodustavad jagunevas rakus ekvatoriaaltasapinnas kontraktiilse ringi. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca 2+ osa. Kui närviimpluss jõuab lihasrakuni, muutub rakumembraani elektriline potentsiaal (toimub depolariseerumine). Signaal liigub spetsiifilises signaali ülekande ahelas SR-i Ca kanalite valkudeni, mille tagajärjel kanalid avanevad ja Ca kontsentratsioon tsütosoolis suureneb. Ca toimet vahendavad aktiiniga seostuvad valgud tropomüosiin ja troponiin. Ca kontsentratsiooni kasvades muutub nende
Lihaste kokkutümbel müosiini pead astuvad aktiini fibrillide + otsa poole (Z ketta poole), samal ajal müosiini ega aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Aktiini filamendid funktsioneerivad rakus kui rööpad, mida mööda ATP-st sõltuvad mootorvalgud (müosiinid) saavad liigutada raku komponente. Tsütokineesis osalemine moodustavad jagunevas rakus ekvatoriaaltasapinnas kontraktiilse ringi. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca 2+ osa. Kui närviimpluss jõuab lihasrakuni, muutub rakumembraani elektriline potentsiaal (toimub depolariseerumine). Signaal liigub spetsiifilises signaali ülekande ahelas SR-i Ca kanalite valkudeni, mille tagajärjel kanalid avanevad ja Ca kontsentratsioon tsütosoolis suureneb. Ca toimet vahendavad aktiiniga seostuvad valgud tropomüosiin ja troponiin
kui rakkudes esinevad astraalsed mikrotorukesed, siis (-) suunalised mootorvalgud (düneiinid) rakkude kooreosas membraani all tõmbavad astraalseid mikrotorukesi kaugemale, mis samuti põhjustab pooluste kaugenemist üksteisest. Anafaas B? 29. Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis? loomarakul jaotatakse tsütoplasma tütarrakkude vahel aktiinist- müosiinist koosneva kontraktiilse rõnga abil (lause sisu?) a. DNA replikatsiooni b. Mitoosivärtna teket c. Kahe tütarraku eraldumist tsütokineesis d. Viburite liikumist Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend. See ühend seetõttu takistab .....................................(kirjutada, millise protsessi toimumist mitoosis) Meetodid rakubioloogias
annaabi.ee 
