Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kontrakontod" - 5 õppematerjali

Finantsarvestuse alused
32
docx

Finantsarvestuse alused

selle jääki bilansis. 44. Näide: 45. 1. jaanuaril on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. Samal aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2 000 euro eest. 46. 47. 48. Bilansikontod  Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine: S 1 = S0 + DK – KK  Passivakontode ja kontraaktikakontode lõppsaldode arvutamine: S 1 = S0 + KK – DK 49. 50.Kontrakontod toimivad vastupidiselt põhikontodele. Täiendkontod toimivad sarnaselt põhikontodele. 51. 52. Kontode liigitus detailiseerituse astmest lähtuvalt: 1. Sünteetiline konto on info kogumina. TTÜ nõuded üliõpilaste vastu. 2. Analüütilised kontod – detailne info. Täpselt iga õpilase kohta eraldi andmed, kes kui palju õppimise eest tasuma peab 53.Majandustehingute arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel.

Majandus → Finantsarvestus
206 allalaadimist
Raamatupidamise alused
54
docx

Raamatupidamise alused

See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele. Kontrakontod on reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot. Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga.

Majandus → Raamatupidamine
48 allalaadimist
Raamatupidamise alused
34
docx

Raamatupidamise alused

See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele. Kontrakontod on reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot. Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga.

Majandus → Raamatupidamise alused
69 allalaadimist
Praktiline raamatupidamine
37
docx

Praktiline raamatupidamine

· Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive ­ deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe) · kontrakontod reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot Kontraaktiva kontod reguleerivad aktiva kontode saldot Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. · Sünteetiline konto kajastab infot kogumina, Ühe sünteetilise konto kohta avatakse mitmeid analüütilisi kontosid. · Analüütiline konto Sisaldab detailset infot Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning

Majandus → Raamatupidamine
92 allalaadimist
Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Joonis 1. Kontode liigitus Aktiva- ja passivakontod (põhikontod) on tuttavad alapeatükist 3.2 ja kokkuarvestamise valemid on järgmised: • Aktivakontod – S1 = So + DK – KK , • Passivakontod – S1 = So + KK – DK . Tüüpilised aktivakontod on näiteks: kaup, masinad ja seadmed, avansid aruandvatele isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, palgavõlg jne Peale põhikontode on olemas veel kontrakontod – kontraaktiva- ja kontrapassivakontod. Kontraaktivakonto – reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid on ise seejuures passivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga

Majandus → Raamatupidamise alused
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun