· Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad Tselesta Gong MÄÄRATLEMATA HELIKÕRGUSEGA LÖÖKPILLID Taldrikud Väike trumm
ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pillirühma 1. Puupuhkpillid 2. Vaskpuhkpillid 3. Löökpillid 4. Keelpillid 5. Iseloomusta 19. ja 20.sajandi orkestreid 19 sajand Kõikide pillirühmade koosseis suurenesid. Vaskpuhkpillide tähtsus suurenes, täiustusid puhkpillide mängu tehnilised võimalused ning see avardas nende tämbri skaalat. Orkestrisse lisandus uusi instrumente nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisus orkestri koosseis hiiglaslikuks. Alates 19 sajandist seisab orkestri ees dirigent, kelle paremas käes on taktikepp, millega hoiab tempot, vasaku käega kujundab dünaamikat st näitab pillirühmade sisse. 20 sajand Sümfooniaorkestri koosseis muutus väiksemaks. Pillide paigutus ja kontsertmeistri roll. Pillide asetuse järjekord: Vaiksemad pillid asetsevad eespool, suurema kõlatugevusega. Kõlavärvi elavdamiseks toodi sisse löökpillide rühm.
Peeter Margus Aleksander Kristjan Kungla Erki Möller Väino Põllu Hännikäinen Kadri-Ann Nuut Ivar Tillemann Johannes Kiik Heli Ernits Kaido Suss István Baráth (basstromboon) Tõnis Traksmann Andres Lepnurm (inglissarv) (kontrafagott) TUUBA HARF LÖÖKPILLID Andrei Sedler Tatjana Lepnurm Madis Metsamart Liis Viira Rein Roos Kaspar Eisel Vambola Krigul
*Avet Terterjan Sümfoonia põranda lauda kasutades *John Gage ,,Living Room Music" *Rolf Wallin ,,Scratch" Õhupalli krigin Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina. Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine. Heli on meile kuuldaolev võnkeheli. Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord) 3) Ülemtoonide intensiivsus Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine)
muusikaline osa on ülesse ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel nt hea halb, õilis reetur. Instrumentaalkontsert on 3-osaline teos soolopillidele ja sümfooniaorkestrile, kus esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. 19. sajandil suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpuhkpillide tähtsus. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglisarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisusid teoste esitamiskooseisud lausa hiiglaslikuks. Nt Gustav Mahleri 8. Sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171-liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90-110 orkestranti). 19. sajandist alates saab rääkida mõistest ,,dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi
Instrumentaalkontsert on 3- osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. Sümfooniaorkester 19. sajandil, romantisimiajastul, suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpillide tähtsus: täiustusid puhkpillide mängutehnilised võimalused (klapi- ja ventiilisüsteem), mis avardas nende tämbriskaalat. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisusid teoste esitamiskoosseisud lausa hiiglaslikuks: nt Gustav Mahleri 8. sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171- liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90- 110 orkestranti). Algul juhatas orkestrit kas esiviiuldaja või klavessiinimängija. 19. sajandist alates saame rääkida moistest "dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab
sajandil, enne seda tähendas sonaat (sonare) suvalist instrumentaalteost, vastandiks kantaat (cantare) kui vokaalteos. sümfoonia sonaaditsükli vormis teos sümfooniaorkestrile sümfooniaorkester suurim ja täiuslikem orkestriliik, kujunes välja 18.sajandil. Koosseisu kuuluvad: keelpillid: I viiulid, II viiulid, altviiulid e. vioolad, tsellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh. timpanid). Vastavalt vajadusele lisatakse ka teisi pille (harf, orel, klaver). tutu (loe: tuutuu) baleriini mitmekihilisest tüllist kostüüm, mis võib olla väga lühike (klassikaline) või ulatuda üle põlve (romantiline) Püsiekspositsioon ,,Muusikainstrumente läbi mitme sajandi" Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi püsiekspositsioon on koostatud 1993. aastal ning seda täiendatakse pidevalt
*Järjesta naishääled, alusta kõrgeimas tessituuris kõlavast: Alt, mezzosopran, kontraalt, sopran, koloratuursopran Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik