– aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontraarsed ja põhikontod - . Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele. Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse kindlaks teostatud majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto.
LÕPPSALDO ehk kreedit lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Passivakonto saldo võib esineda ainult kreeditis. Järeldus: Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Üldreegel konto lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Raamatupidamises on kasutusel veel kontraarsed kontod, tulude ja kulude kontod ning tulemuskontod. Kontraarsed kontod Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontode täpsustamisel, kas vähendamise või suurendamise kajastamiseks. Kontraarsetel kontodel toimuvad kanded alati vastupidiselt põhikontole ja kontraarne konto kuulub alati põhikonto juurde. kontraaktiva konto reguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto on kreeditsaldoga aktivakonto.
kogu mahus ja selle kõikidele elementidele omistatakse mingi omadus või omaduse puudumine. Vasturääkivusseadus ei lubaomistada samadele objektidele samal ajal mingit omadust ja sama omaduse puudumist. Kui aga osutub, et mingi omadus kuulub vaid mingile osale subjekti mahu objektidest, nii nagu must värvus on vaid mingisse vareste hulga alamhulka kuuluvate vareste omadus, siis on mõlemad üldised väited antud subjekti kohta väärad. Jätkame kupeenäitega. Vaatleme kontraarseid väiteid: A: Kõik kupees viibijad on naised. E: Ükski kupees viibija pole naine. Tabel 5.3. Vastupidiste väidete tõeväärtused. Vasak veerg esitab kõikvõimalikud viisid, kuidas kahekohaline kupee saab isikuid sisaldada, ning järgnevad veerud esitavad vastavalt väidete A ja E tõeväärtusi. Olukord A E Kommentaar n, n tõene väär n, tõene väär
Kreeditkäive (KK) e suurenemine Lõppsaldo (LS) (LS=AS+KK-DK) Passivakonto deebetis näidatakse vähenemisoperatsioonid; passivakonto kreeditis esitatakse algsaldo, suurenemisoperatsioonid ja lõppsaldo. Passivakontode lõppsaldod kantakse bilansi passivasse. Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestiste kajastamiseks. Kontraarsel kontol on kaks tunnust: 1)ta kuulub alati põhikonto juurde; 2)ta käitub vastupidiselt põhikontole. Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot
kogu mahus ja selle kõikidele elementidele omistatakse mingi omadus või omaduse puudumine. Vasturääkivusseadus ei lubaomistada samadele objektidele samal ajal mingit omadust ja sama omaduse puudumist. Kui aga osutub, et mingi omadus kuulub vaid mingile osale subjekti mahu objektidest, nii nagu must värvus on vaid mingisse vareste hulga alamhulka kuuluvate vareste omadus, siis on mõlemad üldised väited antud subjekti kohta väärad. Jätkame kupeenäitega. Vaatleme kontraarseid väiteid: A: Kõik kupees viibijad on naised. E: Ükski kupees viibija pole naine. Tabel 5.3. Vastupidiste väidete tõeväärtused. Vasak veerg esitab kõikvõimalikud viisid, kuidas kahekohaline kupee saab isikuid sisaldada, ning järgnevad veerud esitavad vastavalt väidete A ja E tõeväärtusi. Olukord A E Kommentaar n, n tõene väär n, – tõene väär m, m väär tõene m, – väär tõene n, m väär väär Väited on korraga väärad.