rakendamisega seotud asjaolusid [16]. 2 KONTOPLAAN Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis võimaldab ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni [6 : 165]. Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus
Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust. Ettevõtete kontoplaanid varieeruvad lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, kasutatavast raamatupidamise tarkvarast, juhtkonna vajadustest ja paljudest muudest teguritest. Kontoplaan on raamatupidamise sise-eeskirja koostisosa. Kinnitatud kontoplaani tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Kahekordne kirjendamine Igal majandustehingul on vähemalt kaks poolt. Toimunud majandustehingu summa kajastatakse kontodel kahekordse kirjendamise teel s
Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust. Ettevõtete kontoplaanid varieeruvad lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, kasutatavast raamatupidamise tarkvarast, juhtkonna vajadustest ja paljudest muudest teguritest. Kontoplaan on raamatupidamise sise-eeskirja koostisosa. Kinnitatud kontoplaani tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Kahekordne kirjendamine Igal majandustehingul on vähemalt kaks poolt. Toimunud majandustehingu summa kajastatakse kontodel kahekordse kirjendamise teel s.t iga tehing näidatakse kahes vastastikku seotud
• number kolmega tulukontod; • number neljaga kulukontod. Selline lähenemine ei ole reegel, nt võivad olla kulukontod ka viie ja kuuega jne. Kontoplaan peab olema ülevaatlik, kuid samas ka põhjalik. Eestis võib iga ettevõtte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. Kontode liigendamisel tuleks täiendavalt arvestada nt juhtimis-, kulu-, ja maksuarvestust ning statistikast tulenevaid nõudeid. Erinevate ettevõtete 34 kontoplaanid varieeruvad sõltuvalt nende tegevusaladest, suurusest, raamatupidaja teadmistest ja paljudest muudest teguritest. Kontoplaan kehtestatakse koos raamatupidamise sise- eeskirjadega. Kontoplaani koostamisel arvestatakse: • ettevõtte tegevusala; • majandustehingute sisu; • käibe- ja põhivarade jaotust; • tulude ja kulude liike; • kauba-, toodangu ja teenuste liike; • majandustehingute kaudu seotud ostjaid ja tarnijaid, kellele pearaamatus oleks
puudub vajadus kulude liigendamisest funktsioonide kaupa. Skeemi 2 puhul on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on ärikulud seotud. Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Samas skeem 2 alusel liigendatud aruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes (RTJ 2, § 23). Ükskõik millist skeemi rakendatakse on ettevõtete kontoplaanid oma olemuselt kululiigipõhised (materjal, ostetud kaubad, ostetud teenused, palgad, kulum jne.) Sellepärast on skeem 2 kasutajatel võimalik vähese vaevaga esitada kululiigipõhist kasumiaruannet. Skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibi käsitlusel ning see nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning kaudsete kulude eristamist (Ilisson, 2015, lk 18). Kasumiaruandes selgitatakse ettevõtte varades, kohustistes ja omakapitalis tekkinud muutusi
annaabi.ee 
