Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Sünteetilised kontod avatakse bilansi kirjete alusel, peetakse ainult rahalises väljenudses. Materjalide, tooraine, kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenudses nende osas on vaja arvestust pidada naturaalnäitajates, seetõttu tuleb
Kassapõhine raamatupidamine on lihtsustatud arvestus, kus oluline on vaid raha liikumine. Tulu kajastatakse siis, kui raha laekub ja kulu siis, kui makstakse välja. Tekkepõhine raamatupidamine on see, kui tulud ja kulud kajastatakse nende tekke ajal, sõltumata raha liikumisest. 10.Kumb on tekkepõhine aruanne, kas kasumiaruanne või rahavooaruanne? Kasumiaruanne on tekkepõhine. 11.Mis on kontoplaan? Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja kontonumbrite loetelu. 12.Mis on sise-eeskirjad? Mida neis kirjeldatakse? Raamatupidamise sise-eeskiri aitab ettevõttel järgida raamatupidamise arvestus printsiipe eriti järjrpidevuse osas. Sise-eeskirjades kirjeldatakse kõiki raamatupidamise korraldamiseks vajalikke sätteid, dokumenteerimise viise ja arvestuse korda lähtudes raamatupidamise seadusest. Sise- eeskirjad peavad sisaldama: • Kontoplaan • Majandustehingute dokumenteerimise ja kirjeldamise kord
Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne.. Kõige lihtsam on kontode kujutamine kahepoolse tabeline (kontoristina), mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kontoplaan on kõigi antud ettevõtte raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kontode klassifikatsioon aktivakonto ja passivakonto Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algjääk ehk deebetsaldo 3. Vähenemine ehk kreeditikäive 2
Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist
Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist
õiglases väärtuses. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga perioodisisesed kontod kulude rühmitamiseks ja kogumiseks, millel üldjuhul ei ole algsaldot ega lõppsaldot. Kulud koonduvad aasta jooksul konto deebetisse, kulude sulgemine toimub perioodi lõpul kontode kreeditite kaudu. Tulude kontod on passivakontode iseloomuga, kus tulud koonduvad kontode kreeditisse ja kontode sulgemine toimub deebetite kaudu. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupidamises avatud kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Hea tava järgi hakkavad aktivakontod 1-ga, passivakontod 2-ga, tulukontod 3-ga ja kulukontod 4-ga. Näit 1011 kassa, kus 1 näitab , et on aktivakonto, 01 bilansikirjet ja 1 konto nimetust. Kontoplaani kirjutatakse kõik ettevõttes kasutusel olevad kontod, kontoplaani peab
kauba müügihinna. Üldjuhul peaks tekkima saldo kreeditisse sa oled (loodetavasti) suurema raha eest ju müünud, järelikult on tekkinud tulu ja tulu kajastub raamatupidamises alati kreeditis. Kontoplaan Kontoplaan on raamatupidamises oluline instrument, mille kaudu tehinguid määratletakse. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimekiri koos konto nimetuste, kontonumbrite ja kontoklassidega. Kontoplaan sisaldab kontode loetelu, kontode nimetusi ning on aluseks kirjendite koostamisel. Kontoplaani kirjutatakse kõik ettevõttes kasutusel olevad kontod, kontoplaani peab pidevalt täiendama uute kontode kasutuselevõtmise puhul. Olenevalt kasutatavast raamatupidamise korraldusviisist kas käsitsi või programmi abil, võib kontoplaan eksisteerida kas ainult peakontodena või täieliku loeteluna peakontod, allkontod, jaotused
maakonnas Saru külas. · Käesoleval aastal, tänase päeva seisuga on töötajaid ca. 475. (11) 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 2.1 Teooria Raamatupidamisse kuulub dokumenteerimine ja investeerimine, kontode pidamine ja kahekordne kirjendamine ning aruannete koostamine. ( 8 lk 38 ) Firma vahendite ja nende allikate rühmitamine toimub kontode alusel. Need omakorda moodustavad kontode nimetuste ja kontonumbrite täieliku süstematiseeritud loetelu ehk kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale
kui need tehingud toimuvad, sõltumata sellest, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. · KASSAPÕHINE - tulude sissekanded tehakse siis kui raha laekub kassasse või pangakontole. Kui ostjale antakse kaup antud kuul ja raha laekub kokkuleppe kohaselt järgmisel kuul kajatatakse tehing alles järgmisel kuul. Tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil. Kontoplaan · koos konto nimetuste, kontonumbrite ja kontoklassidega · peab olema kasutatav nii bilansi, kasumiaruande, kui ka teiste aruannete koostamiseks ning juhtimisinfo saamiseks · Kontoplaani koostamisel lähtub ettevõte ennekõike *oma põhitegevusest ja majandustehingute olemusest, * klientide ja kreeditoride arvust ning asukohast, * kulude liikidest ja struktuurist, *tululiikidest ja tulude struktuurist *maksuarvestusest *kasutatavatest aruandeskeemidest
annaabi.ee 
