Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
Selgita! Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku kontinuiteediga. Kindlama otsuse saab langetada, ui on välja selgitatud sarnaste reguleerimiste ajalooline taust. Seda nim kongrueerumiseks ehk ühildumiseks algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. Erinevad võtted: õiguse allikate abil 24. Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline
täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. 4.3.3. Ajalooline tõlgendamine See on subjektiivne tõlgendusteooria. Eesmärk võib olla välja selgirada, millise idee on ajalooline normilooja põiminud tõlgendatavasse normi. Mis oli ta kavatsus, eesmärk ja ettekujutus normi loomisel. Kuidas sai ta aru normi mõttest ja kuidas soovis seda mõista. Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku kontinuiteediga. Kindlama otsuse saab langetada, ui on välja selgitatud sarnaste reguleerimiste ajalooline taust. Seda nim kongrueerumiseks ehk ühildumiseks algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. Erinevad võtted: õiguse allikate abil 4.3.4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Õigusnorm ei pea olema aga viiteline, et mõte selguks teistest aktist. Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis normi mõista ajalooline seadusandja. On seotud õigusliku kontinuiteediga. On nii juriidiliste materjalidega tutvumine kui ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute arvamused. Teleoloogiline on ajalooline tõlgendamine sellepärast, et ta on seotud reguleerimise eesmärkidega ja põhiideede teadasaamisega. Objektiivn-teleoloogiline on tahtetõlgendamine. Tähtis on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja peab küsima, millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte. On kaks tõlgendamiskriteeriumit:
eristada tunnuseid, näha mahtu jne). selle tulemusena saab teha konkreetsemaid otsustusi, mis on lähemal elulistele situatsioonidele vms. 4.3.3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria (subjektiiv-teoloogiline). Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. See on seotud õigusliku kontinuiteediga otsustamine on pädevam, kui taust on teada kongrueerumine e ühildumine algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel. See on keeruline. Võtted: · Õigusnormi või instituudi ajaloolise arengu uurimine õiguse allikate abil · Parlamendi stenogrammide ja protokollidega tutvumine · Oma aja perioodika uurimine, eriti juriidiliste ajakirjade aga ka publitsistlikute · Seaduseelnõu väljatöötamise gruppide liikmete arvamus