türanlikule kuningale ning aegunud valitsusele või olla vaba ja õnnelik iseseisvas sõltumatus vabariigis. Pamflett ilmus väga õigel ajal, andes motiivi tegutsemiseks. Pärast seda, kui Thomas Jeffersoni (hilisem president) koostatud iseseisvusdeklaratsiooni kiitsid heaks kolooniad ja 4. juulil 1776. a selle vastu võtsid, oli otsus Inglise kuningavõimule vastuhakuks tehtud ning tagasiteed enam ei olnud. Deklaratsiooni vastuvõtmine teise kontinentaalkongressi poolt ei tähendanud ainult Ameerika ühendriikide sündi, vaid ka uue riigitüübi teket. Deklaratsioonis olid jõuliselt esitatud kõikide kodanike võrdsuse ja õiguste põhimõtted, samuti kõikide õigused moodustada valitsusi, mis neid põhimõtteid järgib, või ka tagasi kutsuda, kui valitsused neid ei järgi. Deklaratsiooni sisu sai järgnevatel aastatel ülemaailmselt tuntuks ning sellest võtsid eeskuju rahvavalgustajad paljudest riikidest, sealhulgas ka Euroopas.
· Sõda puhkes Inglismaa ja Ameerika kolooniate vahel. · Inglismaa hakkas takistama oma kolooniate arengut, kehtestades mitmeid piiranguid. Nõuti inglise sõjaväeülalpidamist Tõsteti maksukoormust Lisati uusi makse ebaõiglane tollipoliitika (nt Inglismaal ei tohtinud müüa Ameerika kaupu, võis kasutada ainult nende toorainet keelati uusasukate asumine lääne suunas b) Asumaade kontinentaalkongressi otsused: · 1774 otsustati katkestada kaubavahetus Inglismaaga. · 1776 loodi regulaararmee, omanikuks Virginia plantaator George Washington. · 4. juuli 1776 anti välja iseseisvusdeklaratsioon 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks. c) Iseseisvus võideldi kätte sõjaga: · Sõda lõppes Versailles rahulepinguga 1783, millega Inglismaa tunnistas oma asumaad kuni Mississippi jõeni
Hääleõigus on 50 70% valgetest meestest, mida tihti piiras varanduslik tsensus, kuid teist nii demokraatlikku hääleõigust mujal polnud. Seega pidi maksude kehtestamine olema kolooniate esinduskogude pädevuses. Aktiivne vastupanu sai alguse 1770ndate algul. Aktiivsemaks vastuseisjaks on Massaschussets (Boston), mida britid tahavad karistada. Oluliseks tähiseks on "Bostoni teejoomine". Tulemuseks kärbiti Massaschussetsi õigusi, kuid see viib Kontinentaalkongressi kokkukutsumisele 1774. Kongress soovib üleameerikaliku struktuuri eesmärgiks taastada ancien regime'i. Võitlemiseks kasut majanduslikke vahendeid kaupade boikoteerimine (Kontinentaalliit). Vaimseteks eeskujudeks saavad puritaanide vabariiklik ideoloogia ja Locke. Teiseks eeskujuks oli eelkõige Montesquieu võimude lahususe teooria. Konkreetseks ajendiks sai oma maj ja regionaalsete huvide eest seismine. Tulemuseks on vana võimu kukutamine (1775 1783)
.. SB valitsus pidas seda avalikuks mässuks ! · 1774 ,,Talumatud seadused" = Mass. õiguste piiramine. 13 koloonia omavaheline koostöö · Briti autoriteet devalveerub · Ameeriklased hakkavad rajama üleameerikalikku poliitilist struktuuri: · 1774 I kontinentaalkongress Philadelphias (55 delegaati, mh John Adams, Georg Washington; puudu Georgia) · Eesmärgiks tühistada ,,talumatute seaduste" mõju. Kontinentaalkongressi otsused · Otsustatakse katkestada kaubandussuhted SB-ga kuni vana õiguskorra taaskehtestamiseni kontinentaalliit · Kinnitatakse lojaalsust SB-le · Boikoti järele valvavad kohalikud komtieed · Tulemus: areneb uus võimustruktuur Ameeriklaste vaimsed eekujud · SB poliitiline süsteem (Locke): Inglismaa ,,Traditsioonilised" väärtused = põhiseaduslikud vabadused ja (17.saj.) vabariiklik ideoloogia · Valgustusfilosoofia riigiteooriad (Montesquieu)
15.sept 1774 tuli kokku esimene kontinentaalkongress Philadelphias(suurim koloniaallinn, hiljem ka pealinn), kus arutati, kuidas pääseda Briti võimu alt. Eriti otsustavaks sai mais 1775 peetud teine kontinentaalkongress. Vahepeal olid toimunud otsustavad sündmused: aprill 1775 Lexingtoni konflikt Bostoni läheda, kus puhkes tulevahetus Briti võimu ja ameeriklaste vahel,mida juhtis S.Adams. Üha enam ägenesid kohalike mässuliste rünnakud Briti garnisoni vastu. Teiseks kontinentaalkongressi ajaks oli õhustik väga pingeline. 15.mail 1775 teine kontinentaalkongress otsustas alustada sõda Briti võimu vastu. Ameerika koloniaalvägede ülemjuhatajaks määrati G. Washington. Samas polnud kõik kontinentaalkongressist osavõtjad üksmeelel, et UK vastu tasuks sõda alustada ning prooviti leida paremaid lahendusi. 23. Augustil 1775 kuulutas UK kuningas George III mässulisteks, millega hakkas USA kodusõda. ISESEISVUSSÕDA Mõiste tuntud ennekõike Briti polt vaadatuna
annaabi.ee 
