Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk
7) osalusalased otsused peavad vastama AMETIALASE VABADUSE Liider Liider Liider SUURUSELE (area of job freedom) Ametialase vabaduse piires iseloomustab osalust KONTIINUUM (continuum- pidevustik), juht valib vastavalt olukorrale sobiva liidristiili ja osalusviisi. Ametialase Alluvad vabaduse Alluvad Alluvad määr
Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Vaatamata keelte rohkusele on nende kõigi sisemine ehitus ja funktsioonid sarnased. Seepärast võib kõnelda keelest üldiselt
Propositsioonilise teadmise tarvilikud tingimused. S teab, et p parajasti siis, kui: 1) S usub, et p; 2) S’i uskumus, et p, on õigustatud; 3) p on tõene; 4) õigustus tagab, et uskumuse ja tõesuse kokkulangemine teadmises ei ole juhuslik. (S - subjekt p – propositsioon) Uskumus on nn propositsiooniline hoiak. Kaks võimalikku lähenemist ‘propositsiooni’ mõistele: 1) kindlad mõeldavad loogilised ühikud, lõputu kontiinuum (enne lausungit); 2) sooritatud lausungite (“kahtlased”) varjud (pärast lausungit). 35. Millised on teadmise allikad (teadasaamise viisid) ning millisel alusel liigitatakse need kahte rühma? Kuidas teadmise allikad (teadasaamise viisid) on seotud teadmise mõistega? A) mittejäreldusliku (ehk vahetu ehk otsese) teadmise allikad: 1) meeleline kaemus ehk pertseptsioon – laiemalt tuleb seda võtta. Teadmiste saamisel kasutame
Tajude ja väliste ulatuvuslike asjade vahel võib väita kooskõla olemasolu üksnes selgete ja selgepiiriliste mõistete alusel. Värvi, kõla, maitse jne. aistingud ei ole aga selgepiirilised. Mateeria, materiaalse substantsi, olemus seisneb mitte värvides, lõhnades, maitsetes ja muus sellises, vaid üksnes ulatuvuslikkuses pikkusesse, laiusesse ja sügavusesse, s.t. tema ruumilisuses või, mis on seesama, kehalisuses. Materiaalne maailm on lõputult jaotatavate korpuskulite kontiinuum (ja mitte jagunematute aatomite ajutised kombinatsioonid tühjuses nagu olid eeldanud antiiksed atomistid). Ei ole mingit tühja ruumi, kuna kõik vaheruumid korpuskulite vahel on täidetud peenemate korpuskulitega. Just seetõttu ongi Descartesi jaoks mõisted "ulatuvus", "ruum" ja "mateeria" samatähenduslikud, sest ei ole mingit ulatuvust ja mingit ruumi, mis ei oleks mateeria ulatuvus ja ruum. Kõik füüsilised objektid on korpuskulite kogumid, mis on täielikult kirjeldatavad oma kuju,
annaabi.ee 
