1. Informatsioon võib seal säilida minuti või paar, kuid ka kogu meie ülejäänud elu (püsivus sõltub tähtsusest). 2. Materjal säilib kaua (aastakümneid). 3. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul. 5.1. Semantiline ja episoodiline mälu Semantiline mälu: 1. Säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vomis. 2. Vabastatakse informatsioon kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest Episoodiline mälu: 3. Säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. 4. Säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon. 5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad
Mitutähenduslikud sõnad, sõnade arv ja võimalus moodustada uusi märke. Rekursiiv lausete lõputu arv. (nt Agu ja Arno ja Mati ja Tiit ja...) Universaalne grammatika kõigile keeltele ühised struktuurid. Normisüsteem igapäevases elus kasutatav suuline keel. Keelelise relatiivsuse hüpotees (Sapir-Whorf) esimene keel määrab indiviidi maailmapilti ja tema mõistmise viisi. Autonoomne keeleteadus keeleteadus, mis on lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (Ferdinand de Saussure) Funktsionaalsed keele teooriad ja suunad (nt sotsiolingvistika) keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades konteksti, kasutust ja keelekasutaja omadusi. Kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja idealoogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et
21 Õppimise seisukohalt on Krulli järgi olulisemad semantiline ja episoodiline mälu, mida ta defineerib toetudel samuti Tulvingule järgnevalt. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni (1) lauselises vormis (keelel baseeruv informatsiooni kodeerimise viis); (2) põhineb informatsiooni kodeerimisel mõisteliste alluvussüsteemidena, nende säilitamise ja reprodutseerimisena; (3) informatsiooni meeldejätmisel toimub selle abstraheerimine ehk vabastamine kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Need on detailsed ja esinevad sündmuste kronoloogilise järgnevusena. Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sisaldades kujutlusi, mõisteid ja põhimõtteid. Episoodilises mälus säilib info nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon automaatselt ja tahtmatult. Tahtlikus õppimises on valdavad semantilise mälu kujunemise protsessid.22 2.4
analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Võrdlev-ajalooline keeleteadus - 19.saj Euroopas, pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte uurimisega. Keelesüsteemi autonoomsus - keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (ei arvestata nt murdeerinevusi, situatiivset varieerumist ja idiolektsust) Keeletüpoloogia - keelte struktuurijoonte võrlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Struktuaalne keeleteadus e strukturaallingvistika - 20.saj üldkeeleteaduse valitsev suund, mida on vastandatud võrdelv-ajaloolise keeleteadusega. Funktsionaalsed keelekategooriad - (sotsiolingvistika) iseloomulik on keele uurimine selle
katsealustele suhteliselt hästi meelde, kuid esines palju esmase informatsiooni moonutamist. Nt tekstist loetud hülgejaht muutus kontrollimisel hoopis kodusemaks kalapüügiks. Toimus nn teksti normaliseerimine. 9) Semantiline ja episoodiline mälu. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Informatsiooni meeldejätmisel see abstraheeritakse ehk vabastatakse kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Semantiline mälu kujuneb valdavalt teadvustatud õppimise tulemusena. Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Episoodilises mälus säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon – kajastub asetleidnud sündmuste toimumise koht kui ka aeg. Formeerub üldjuhul kaasneva ehk tahtmatu õppimise tulemusena ja võib pidada meeles suurt hulka informatsiooni. Võrreldes episoodilise