1. Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust. Lause on kommunikatsiooni minimaalne üksus, mille abi kas väidetakse või küsitakse midagi, avaldatakse soovi, käsku vms. Lause koosneb sõnadest, mis on omavahel grammatiliselt ja tähenduslikult seotud ning moodustavad sõnaühendeid e. fraase. Kontekstivabad laused on vastuvõetavad ka väljaspool asjaomast konteksti. (Ma õpin keemiat). Kontekstisidusad antud kontekstis täiesti õiged ja arusaadavad. (Keegi on aknalaual- Kes küll ometi.) 2. Lause moodustajad ja süntaktilised üksused: Tüdruk jookseb kiiresti Väike tüdruk jookseb väga kiiresti Ta lippas kodu poole. lauses grammatiliselt samaväärsed moodustajad ( kassid ja koerad) laiend kohaneb põhja vormiga (magus moos, magusast moosist)
tasandilt jõuda pindstruktuurini. Muuteoperatsioonide omandamise alletapid: Baaslausete kasutamine.Mõningad sõnaasendused või -lisamised osutuvad muuteoperatsioone sooritades vajalikuks ja tulenevad keeleüksuste omavahelistest seostest, seega baaslaused arenevad; Baaslausete ühendamine-laiendamine, mis seisneb kahe või enama süntaktilise baasstruktuuri ühendamises. laps suudab mingeid semantilisi rolle küll väljendada, aga seda eraldi lausetes; Sidusa teksti loome, kontekstisidusad laused nõuavad uusi muuteoperatsioone; sidusa kirjaliku teksti loome. Suurem hargnevus, suulisest kõnest erinev lausestruktuur ja täpsem sõnavalik eeldavad uute muuteoperatsioonide kasutuselevõttu. Laps loob esialgu ise oma keelesüsteemi,mis järk-järgult läheneb keelekeskkonnas kasutatavale süsteemile. Kõnetaju arenegus kehtivad seaduspärasused: sõltuvus kontekstist või situatsioonist; sõltuvus operatiivmälu mahust ja keeleüksuste valdamisest.
isegi tsitaatsõnu liidetakse omasõnadele, jõudsalt levivad prefiksilaadse komponendiga liitsõnad ja prefiksituletised. * Laensõnad on oma keelega kohanenud keelendid, mis pärinevad mõnest teisest keelest. Struktuurivõõruse või struktuuriomasuse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. * Liitsõnad. Sõnaliitmine on lihtne protsess iga keelekasutaja jaoks uusi sõnu luua sobivate komponentide ja keeleomase mudeli järgi. Tekstisõnad on juhumoodustised ja enamasti kontekstisidusad, aga leksikonisõnadeks kujuneb neist vaid üks osa. Liitsõnamoodustus on eesti keeles produktiivsem kui tuletus. Liitsõnu on eestikeelsetes tekstides 12%, meediatekstides rohkemgi. Uute liitsõnade ja tuletiste näiteid on esitatud juba seoses laensõnadega. sõnaliitmine on eesti keeles nii hõlpus protsess, et iga keelekasutaja võib vajaduse korral võtta mälust sobivad komponendid ja keeleomase mudeli järgi need kokku panna
struktuur. 27. Tähenduse ebamäärasuse probleem. Sõnade tähendused on seotud nii keelelise kui ka keelevälise kontekstiga, olles sel põhjusel ebakindlad. Igapäevases suhtlemises ei ole suureks probleemiks sõnade mitmetähenduslikkus. Nn analüütilise filosoofia esindajate katsed (20. sajandi 20. aastatel) rekonstrueerida täpne ja ühetähenduslik keel ei leia tänapäeval enam positiivset vastukaja. Ebamäärasus esineb sõnavaras kolmel kujul: Kontekstisidusus. Semantiliselt kontekstisidusad on kõik mitmetähenduslikud sõnad, sest vaid konteksti toel saab vastuvõtja aru, missugust tähendusvarianti konkreetsel juhul silmas peetakse. Ka deiktilised sõnad (pronoomenid, proadverbid) vajavad kas keelelist või keelevälist konteksti, et täita nende poolt vabaks jäetud semantilised tühikud, nt sellised sõnad nagu mina, täna, siin saavad oma konkreetse tähenduse kontekstist. Kontekstisidusus on omane ka hinnangulistele, astmestavatele ja dimensiooni märkivatele lekseemidele
Pall veeres kapi alla —> Punane pall veeres kapi alla). Teine eesmärk on õppida muutma lauseid kontekstisidusateks. Näiteks: Kari sõi karjamaal. Suured kased kasvasid karjamaal. Karjane jalutas kaskede all. —> Kari sõi karjamaal. Seal kasvasid suured kased. Nende all jalutas karjane. Seega järgneb baaslausete omandamisele muuteoperatsioonide õppimine, mis võimaldab kasutusele võtta keerulisemad kontekstivälised ja seejärel kontekstisidusad laused. Tekstikäsitluse objektiks on tekstiloome- ja tekstitajuoperatsioonid. Eraldi käsitletakse dialoogi, ahelseostega ning paralleelseostega teksti. Põhjusteks on loome- ja tajuoperatsioonide erinevus, mis tuleneb nimetatud tekstitüüpide struktuurist. Emakeeleõpetuse töökorraldust abiõppes iseloomustavad järgmised tunnused: kontsentrilisus, õpitegevuse erinevused sõltuvalt kooliastmest (I-V ja VI-IX) ning etappidest