5. tähttopoloogia - kõik perifeersed sõlmed on ühendatud ühe tsentraalse sõlmega, s.t. iga sõlm võib vahetada informatsiooni mistahes teise sõlmega läbi tsentraalse sõlme 6. puutopoloogia - puhttopoloogilisest vaatevinklist kujutab see endast omavahel kokku ühendatud tähtvõrke 7. hübriidtopoloogia - kahe või enama võrgutopoloogia kombinatsioon Võrgu tüübid Iga võrk on põhimõtteliselt sõlmede ehk kontaktpunktide jada, mille kaudu vahetatakse informatsiooni võrku ühendatud arvutite vahel. Neid punkte võib omavahel ühendada vaskkaabli, kiudoptilise kaabli või raadioside abil. Arvutivõrke on mitut tüüpi: 1. kohtvõrgud (LAN), kus kokku on ühendatud ühes hoones asuvad arvutid 2. laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide 3
siseturul. See tuleb kõikides liikmesriikides üle võtta hiljemalt 28. detsembriks 2009. Direktiivi eesmärk on hõlbustada teenuste vaba liikumist. Teenuste direktiivi kõige olulisemad elemendid hõlmavad järgmist: · teenuste osutamise vabaduse põhimõte; · püsivad erandid põhireeglist ning võimalus sekkuda konkreetsetel erandjuhtudel; · kontaktpunktid eesmärgiga hõlbustada turule sisenemist (vt altpoolt kontaktpunktide kohta); · elektrooniline süsteem halduskoostööks liikmesriikides eelkõige selleks, et hõlbustada teenuste ajutist osutamist (vt altpoolt siseturu infosüsteemi kohta); · kõrgemad nõuded, mida siseriiklikud asutused toovad põhjuseks oma sekkumisele teisest ELi või EMP riigist pärit teenuseosutajate tegevusse. Näiteks peavad liikmesriikide ametiasutused järgima sekkumismenetlust, kui sekkumine käsitleb teenuse ohutust
muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusa osakesi ja kive. Kui jämedate osade hulk on väike, siis nad nagu ujuvad savis ning ei muuda väga oluliselt pinnase omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud kantakse sel juhul üle karkassi kaudu, kusjuures jämedate osade kontaktpunktide vahel, kus mõjuvad suhteliselt suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi. Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata. Casagrande (1938) poolt esitatud sellise savipinnase struktuur on toodud joonisel 2.9. Kui sellise savi struktuuri rikkuda, näiteks muljumise teel, siis jämedate terade vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt pinnase tugevus tervikuna. 2.9 Struktuursidemed pinnases
Tuleb aga arvestada, et koormisastme suurus mõjutab omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud muutumatuna. Kindlaks tuleb teha vee viskoossuse ja tiheduse sõltuvus teataval määral teimi tulemust. Võrreldavate tulemuste saamiseks tuleks kantakse sel juhul üle karkassi kaudu. Jämedate osade kontaktpunktide vahel, temperatuurist., suspensiooni mahumassi määramiseks kasuta areomeetrit. eelistada standardseid koormusastmeid. Teimi tulemused vormistatakse kus mõjuvad suht suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi. ***1.5.1 VEEJUHTIVUS on pinnase omadus lasta endast pooride kaudu vett graafikutena, mis näitavad proovikeha suhtelise deformatsiooni =s/h (s on Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata
kulumise intensiivsus. Kuid hõõrdeteguri väärtuse varieeruvus on märka väiksem (ei ületa 2-3 suurusjärku) kui kulumise intensiivsus. Hõõrdeteguri ja materjali kulumise vahel ei eksisteeri kindlat korrelatsiooni., kuigi mõned teadlased on täheldanud hõõrdeteguri ja kulumise vahel mõningast seost. Materjali ülekandmise (pealemäärimise) kohta on mitmeid teooriaid. Selle põhjuseks on keerukad protsessid, eelkõige keemiliste sidemete teke (difusioon kontaktpunktide vahel, deformatsioon sööbimine, absorbtsioon jne). Kalduvus sööbimisele määratakse materjalide plastsusega ja võimega moodustada tardlahuseid. Mida plastilisem on materjal, seda suurem on tõenäosus sööbimiseks. Hõõrdetegurit mõjutab pinna mikrokonaruste kõrgus 34 Hõõrdeteguri mehaaniline komponent on tingitud hõõrdepaaride pinnakihi deformatsioonist. Mehaaniline komponent sõltub pinge-deformatsiooni olukorrast.
osakeste orientatsioon muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusa osakesi ja kive. Kui jämedate osade hulk on väike, siis nad nagu ujuvad savis ning ei muuda väga oluliselt pinnase omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud kantakse sel juhul üle karkassi kaudu, kusjuures jämedate osade kontaktpunktide vahel, kus mõjuvad suhteliselt suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi. Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata. Casagrande (1938) poolt esitatud sellise savipinnase struktuur on toodud joonisel 2.9. J o o n is 2 .9 S a v i s tr u k tu u r C a s a g r a n d e jä r g i Kui sellise savi struktuuri rikkuda, näiteks muljumise teel, siis jämedate terade vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega
annaabi.ee 
