läbirääkimised,lepitusmenetlus, rahvusvahelised kohtud, rahvusvaheline humanitaarõigus, karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, relvakonflikt, lapssõdurid, seadusvastane käsk, rahvusvahelised sõjatribunalid, sõjavangid, keelatud relvad, süütuse presumptsioon, inimväärikus,esindaja, kaitsja, õiguslikud ja poliitilised tülid, diplomaatiline staatus ja esindus, diplomaat, suursaatkond, isikupuutumatus, konsulaarõigus, konsulaarasutused. 6.1. Õpitulemused ja õppesisu 1. Sissejuhatus rahvusvahelise õiguse kursusesse. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast. Õppesisu Õigus ja selle teke, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse valdkonnad ja tasandid, rahvusvahelise õigussüsteemi tunnused ja
Osad arvavad, et kliimamuutused on loomulikud ja ei tule inimese tegevusest. Kui (quioto) protokoll piirab tegevust, mis muudaks kliimat. Piirangud ei kehti arengumaadele. Saasteload riigid, kes ei kasuta on saastatuse piirmäära ära, võivad neid lubasid müüa nendele, kes tahavad rohkem reostada. XIII loeng WTO õigus. Riikide vastutus ja vaidluste lahendamise meetodid rahvusvahelises õiguses. Diplomaatiline ja konsulaarõigus Selleks et mõista rahv. kaubandusõigust tuleb teada majandusest, jne. Proteksionism rahvusriiklik mõtteviis majanduses, alati mõeldakse esmajoones kohalike tootjate peale, luuakse neile eelisolukorda tollide ja tariifide kaudu. Enne II Ms selline mõtteviis domineeris. Kaupmehed olid ju selle vastu. Rahvusvahelise kaubanduse eestvedajad on mereriigid, USA jne kes on sellest huvitatud olnud hilisemalt. USA president Roosevelt saab majanduskriisi harjal kuulsaks ,,new deal"
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid...
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...
Selle sätte kohaselt omab diplomaatiline agent täielikku kriminaal-kohtulikku immuniteeti, samuti on talle tagatud laialdane tsiviil ja halduskohtulik immuniteet. Viimasest on kolm erandit: 1. kinnisvaraküsimused, kui tegemist ei ole esinduse kinnisvaraga. 2. pärimisõiguse küsimused, milles diplomaat esineb eraisikuna. 3. väljaspool diplomaadi ametialaseid funktsioone aset leidnud professionaalse või kaubandusliku tegevusega seotud küsimused. Konsulaarõigus Konsulaarõigus laiemas mõistes on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi konsulaarsuhteid. Kitsamas mõistes saab konsulaarõiguse jagada aktiivseks ja passiivseks konsulaarõiguseks. Kitsamas mõistes tähendab see rahvusvahelist võimet lähetada konsuleid (aktiivne õigus) ja neid vastu võtta (passiivne õigus). Konsulaarasutus on konsulaarfunktsioone täitev asutus, mille rajamiseks vastuvõtjariigi territooriumil on vajalik viimase nõusolek
annaabi.ee 
