Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides, seda peamiselt äriasjus ja turistidena. Vajaduse korral peab EL kodanik toetuma oma kodumaa kaitsele ja abile. Rahvusvahelise õiguse aluspõhimõte on järgmine: üks riigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste ülesandeid seisneb tema teises riigis viibivate kodanike huvide kaitsmises rahvusvahelise õigusega lubatud piires (diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikkel 3 ja konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikkel 1). Euroopa Liidu territooriumil on kõigil EL liikmesriikidel esindused kõigis teistes riikides. Seega, kui EL kodanik reisib EL liikmesriiki, mis pole tema kodumaa, võib ta kindel olla, et leiab vähemalt kõnealuse EL liikmesriigi pealinnas eest oma koduriigi saatkonna. Samuti võimaldab EL kodakondsus laiaulatuslikku konsulaar- ja diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. See tähendab seda, et viibides reisil või
pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi edendada koostööd riikide vahel järgida rahvusvahelise õiguse norme 19. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid Diplomaatilised suhted (nt Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) Majanduslik koostöö (nt Vabakaubanduslepingud) Rahvusvahelised lepingud (nt Vene-Läti piirileping märts 2007) 20. Modernne ühiskond – Optimismi aluseks on teadus ja haridus. Oluline indiviid ja tema vabadus. Postmodernne ühiskond – Kõrgelt arenenud ühiskond, mida isel klassikultuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. 21
· Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest · Lahendada tülid rahumeelselt · Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset puutumatust · Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi · Järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid 7 · Diplomaatilised suhted (nt. Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) · Majanduslik koostöö (nt. Vabakaubanduslepingud) o Välisabi, arenguabi, humanitaarabi, · Rahvusvahelised lepingud (nt. VeneLäti piirileping märts 2007) Peamised rahvusvahelised organisatsioonid · ASEAN KaguAasia Riikide Assotsiatsioon (1967) · ECOWAS LääneAafrika Riikide Majandusühendus (1975) · EN (CE) Euroopa Nõukogu (1949/1993)
konsulaarametnikud, kes on lähetajariigi kodanikud ja töötavad asukohariigis b) aukonsulaarametnikud, kes on tavaliselt asukohariigi kodanikud. Konsulaarasutuse juhte jagatakse järgmistesse klassidesse: peakonsulid / konsulid / asekonsulid / konsulaaresindajad. Konsulaarsuhtete sisseseadmine. Nende sisseseadmine toimub riikide vahel vastastikusel nõusolekul ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis tähendab nõusolek diplomaatiliste suhete sisseseadmiseks ka nõusolekut konsulaarsuhete sisse seadmiseks. Samas ei too diplomaatiliste suhete katkestamine ipso facto kaasa konsulaarsuhete katkestamist. Konsulaarsuhete lõpetamine on iga riigi enda otsustada. Selle kohta saadetakse teade teisele osapoolele. Kuna konsulaarsuhete olemasolu ei eelda diplomaatiliste suhete olemasolu, siis ei too diplomaatiliste suhete katkemine riikide vahel endaga automaatselt kaasa konsulaarsuhete katkemist. Sõja puhkemisel asukoha ja lähetajariigi vahel konsulaarsuhted sageli lõpetatakse.
teletaibi teel. Diplomaatilised suhted on kahe riigi vahel sõlmitud rahvusvahelisest õigusest lähtuvad ametlikud suhted, mille eesmärk on sõbralik läbikäimine. Diplomaatilisi suhteid reguleerib 1961. aasta Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon. Protestina teise poole käitumise vastu võidakse diplomaatilised suhted katkestada või oma diplomaadid ajutiselt tagasi kutsuda. Konsulaarsuhete Viini konventsioon on 1963. aastast pärinev rahvusvaheline lepe, mis määratleb sõltumatute riikide vaheliste konsulaarsuhete raamistiku. Konventsioon jõustus 1967. aastal. 2010. aasta 19. novembri seisuga oli leppega ühinenud 173 riiki. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1991. aasta 21. oktoobril. Kuuba kriis Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne
PS §78 kohaselt esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, Riigikogu parlamentaarsete kontaktide ja välislepingute ratifikatsioonimenetluse kaudu, Vabariigi Valitsus korralduslikult läbi Välisministeeriumi selle valitsemisala piires kooskõlas Vabariigi Valitsuse seadusega. Diplomaatilist teenistust reguleerib Välisteenistuse seadus. Rahvusvaheline tunnustamine riikide vahelistes suhetes avaldub läbi diplomaatiliste ja konsulaarsuhete. Diplomaatilised ja konsulaaresindused, nende dislokatsioon ja pädevus määratletakse reeglina läbi riikide vastastikuste huvide. Diplomaatilised auastmed annab Vabariigi President. Vabariigi President annab ka akrediteerimiskirjad välisriikidele Eesti diplomaatiliste esindajate akrediteerimiseks ja võtab vastu välisriikide saadikute akrediteerimiskirjad. 11 47.Sõjaväe komplekteerimispõhimõtted