inhibiitor: hüdrokinooni (pikendab eluiga) isolaator: vahad, parafiin (takistavad kõvendi aurustumist) Akrüülestritega kõvenevad (parafiini-vabad): *keemilise initsiaatoriga (keemiline) *fototundliku initsiaatoriga (füüsikaline) bensoiini rühma ühendites UV-kvandi toimel dissotseerub C-C side. Tekkinud vaba radikaal kutsub esile põiksidemete tekke polüestervaigus tüüpilise radikaalpolümerisatsiooni. Kasutamine: mööblitööstuses, konstruktsioonmaterjalina, maatriksvaiguna klaasplastide tootmisel, kõrgläikega pinnakattena puidul (klaverid) jne. 9. Millised võimalused on keemilise koostise kaudu reguleerida polüuretaanvaikude (PUR) mehaanilisi omadusi? PUR-maatriksvaigu saamiseks kasutatakse: 1) adipiinhapet. Kui domineerib adipiinhape, siis saadakse elastsed vahud. 2) ortoftaalhapet. Kui domineerib ortoftaalhape, siis saadakse jäik konstruktsioon (nt lakid jne on väga tugevad).
28. Iseloomusta polüstürooli omadusi ja kasutust. Näited. Polüstürool on kergesti polümeriseeritav manomeer ja seetõttu on polümeerid selle aine baasil levinud. Omadustelt on PS lineaarne, kerge(tihedus ~1,05g/cm3), jäik, kõva ja rabe, õlitundlik, laguneb kõrgendatud temperatuuril stüreeni eraldamisega, ideaalselt läbipaistev, hea vormitavus, odav, modifitseeritav, amorfne. Kasutatakse survevalutoodetes (majapidamistarbed, tooted elektrisüsteemidele), konstruktsioonmaterjalina. 29. Termoplastide olulisemad positiivsed ja negatiivsed omadused. Kuidas negatiivsete mõju vähendada? Positiivsed omadused: · Töötlemisvõimalus · Reeglina odavam reaktoplastidest · Võimalus reguleerida soovitud komposiidi omadusi · Võimalus parandada(tõenäolisi)defekte · Võimalik segude kasutamine · Molekulide kombineerimisvõimalused paremad · Võimalik vajadusel ka põiksidumine Negatiivsed omadused: · Lahustitundlikkus
Sügispuit on kevadpuidust tunduvalt kitsam. Vaigusisaldus väiksem kui männil. *Ebatasasel maastikul kasvanud puudel tekib kergesti ränipuit, mistakistab kasutamist tarbepuiduna. *Vastupanu mädaniku tekkele sihteliselt madal *Kergesti töödeldav *Kergesti kuivatatav. *Raskesti viimistletav ja immutatav. *Tihedus 390..480 kg/m3 *Tõmbetugevus pikkiudu 88 Mpa *Survetugevus pikikiudu 35..44 Mpa *Kõvadus radiaalpinnal 160..230 Janka Kuusepuidu kasutamine : *Ehitusse konstruktsioonmaterjalina, põrandakattematerjalina. *Kuusk on heade resonsomadustega – kasutatakse keelipillide kõlalaudade valmistamiseks. *Keemiatööstuses toorainena tselluloosi valmistamisel. Mänd. Värvus kollakast roosakani. Mänd on lülipuiduline puuliik. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit on suure vaigusisaldusega, mis tekitab probleeme viimistmisel. Vastupanu mädaniku tekkele hea, kui kergeti tekib puidusin.
Paberile on trükitud muster. Kasutatakse mööblitööstuse toorainena kilpmööbli valmistamiseks. 35 Selgita mis materjal on OSB plaat. Kuidas OSB plaati valmistatakse? Kus OSB plaati kasutatakse? OSB plaat: Suuremõõdulisest laastust pressitud plaat. Kihilise ehitusega pinnakihid asetsevad plaadi pikisuunad, sisekihid pinnakihtidega risti. Sellega saavutatakse vineerile lähedased mehhaanilised omadused. Kasutatakse peamiselt ehituses konstruktsioonmaterjalina. 36 Liimi definitsioon Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel. Liimi koostisosad: Sideaine moodustab liimühenduse. Lahusti liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb.
Paberile on trükitud muster. Kasutatakse mööblitööstuse toorainena kilpmööbli valmistamiseks. 35 Selgita mis materjal on OSB plaat. Kuidas OSB plaati valmistatakse? Kus OSB plaati kasutatakse? OSB plaat: Suuremõõdulisest laastust pressitud plaat. Kihilise ehitusega – pinnakihid asetsevad plaadi pikisuunad, sisekihid pinnakihtidega risti. Sellega saavutatakse vineerile lähedased mehhaanilised omadused. Kasutatakse peamiselt ehituses konstruktsioonmaterjalina. 36 Liimi definitsioon Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel. Liimi koostisosad: Sideaine – moodustab liimühenduse. Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb.
Materjali omaduste sõltuvust suurem. Energiasisaldus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse erinevatest pingetest,deformatsioonidest ja ajast nim reoloogiaks,mis on soojushulka dsaulides, mis on keemisliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel õpetus koormatud objekti deformatsioonist ja voolavusest.Puit antud energia vabaneb. Absoluutselt kuiva puidu energiasisaldus on konstruktsioonmaterjalina-tugevus teoreetiliselt 19 mjkg. Küttepuit ei saa kunagi absoluutselt kuiv olla, sõlt:*puuliigist*tihedusest*niiskussisaldusest*kiudude ja koormuse vaatamata isegi mitmeaastasele välisõhus kuivamisele, jääb selle niiskus ca suunast*puidu struktuurierinevustest,riketest.Konstruktsioonpuidu kasut tuleb 20% juurde. Puidu niiskusel on suur mõju energiasisaldusele. Puidu arvestada puidu niiskussisalduse piiranguid
plastilisest ja pehmest Fe-grupi metallist (Fe,Co,Ni), mis ümbritseb või seob kôvu 1 osakesi. Sellised sulameid nimetatakse kôvasulameiks e. kermisteks.* Reeglina valmistatakse kermiseid pulbertehnoloogia teel. Rasksulavad ühendid on haprad ja väikese tugevusega, mistôttu neid ei saa kasutada metallide lôiketöötlemiseks (koorival treimisel ja freesimisel) ja kulumis- kindla konstruktsioonmaterjalina. Seepärast lisatakse rasksulavatele ühenditele Fe- grupi metalle. Kermiste omadused sôltuvad mitmest faktorist, kuid eelkôige karbiidi ja sideaine vahekorrast ning nende kõvadusest, nendevahlise piiri tugevusest ja struk- tuurist (poorsus, karbiiditerade suurus ja kuju, karbiiditerade ja sideaine jagunemine, mikropraod, võõrad lisandid). Keemilise koostise järgi jaotatakse kermised volframi baasil sulamid e.kõvasulamid ja volframita sulamid e. kermised
tagajärjel. Käesoleval ajal on selge, et erosioonkulumine on keerukas protsess, mis sisaldab endas mitmeid eraldi ja samaaegselt toimuvaid mehaanilisi, keemilisi ja füüsikalisi protsesse. Materjalide käitumine abrasiivosakeste löögi tingimustes sõltub nii materjali kui ka abrasiivosakeste omadustest. Materjalide käitumise dünaamilistel koormustel, elastsete ja plastiliste deformatsioonide ning pragude teke, pole päriselt selge. Kermiseid kasutatakse sageli erosioonikindla konstruktsioonmaterjalina, millest valmistatakse kiirestikuluvaid detaile (liivapritsi otsikud, vedelkütuse pihustid, desintegraatori sôrmed jne), mis töötavad aktiivse abrasiiverosiooni tingimustes. Väga olulist môju kermiste erosioonile avaldavad nende endi omadused, mis sôltuvad nende keemilisest koostisest ja struktuurist. Käesoleval ajal puudub teooria, mis rahuldavalt vôimaldaks kvantitatiivselt prognoosida materjalide erosioonikindlust teiste kergemini määratavate mehaanilisi omaduste järgi
annaabi.ee 
