Henrik Olvi ja Märtl Laarman. Eestis Akberg kubismiga tuntust ei saavutanud, vaid selleks sai ta Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuselt toetust, et sõita Pariisi aj Berliini, kus ta kohtus kubismiga ning seejärel osales näitustel. Tema tõid peeti Picasso omadega võrdväärseteks. Peale Nõukogude okupatsiooni algust lõpetas Akberg oma tegevuse ligi kümneks aastaks. Kuuekümnendatel loobus Akberg kubismist ja pühendus konstruktivistlikele Tallinna vaadetele, millest kuulsaim on ,,Laboratooriumi Tänav", mille eest ta sai 1984. aastal Konrad Mäe medali. Tema kuulsate tööde hulka kuuluvad ,,Vaade vabrikule" (1924), ,,Kompositsioon" (1925) ja ,,Dekoratiivne paneel" (1927). ''Kompositsioon'' http://web.zone.ee/marjukodukas 3/EestimaalB_files/akbergkomp.g if 10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) Jaan vahtra oli maalikunstnik, raamatugraafik ja ajakirjanik
Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Konstruktivism õppimise käsitlemisel
simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Gagne õppeühiku mudel ja selle põhietapid.
suudavad kontrollida oma tegevust mitmesuguste probleemide lahendamisel ja tulevad edukalt toime tavaliselt pettumusi valmistavates situatsioonides, kui nad planeerivad ning langetavad otsuseid arukalt. Kognitiivkonstruktivistlikud õppimisteooriad 1. Milline tunnetus- ja õppimisprotsesside mudel on aluseks kognitiivsetele ja konstruktivistlikele õppimisteooriatele? Piaget’ tunnetusprotsesside mudel, kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Selle kohaselt põhineb inimese intellekti kujunemine tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevus- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. 2. Millised on põhilised protsessid, mille vahendusel toimub mõtteskeemide konstrueerimine? Õppimine informatsiooni vastuvõtmisena
vajaduse korral ka sõnastama. Konstruktivistide arvates peaks õppimine toimuma võimalikult loomulikes oludes. Koolivälistes õpingutes on õppimine kui protsess ja selle produkt tihedalt seotud. Ka koolis peaks õppimine toimuma väimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste j oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 12. Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine