b. Teoreetilistele alustele toetudes püstitab uurija hüpoteesi ja viib läbi empiirilise uuringu. Teooria juhib uuringut. 23. Nimeta vaatlusprotokolli 2 kohustuslikku tulpa. • AEG. • VAADELDAV TEGEVUS. 24. Kirjelda diskursusanalüüsi peamisi põhimõtteid. -tegeleb sotsiaalsete probleemidega, uurides keelelisi ja sotsiaalseid protsesse. Diskursusanalüüs aitab vastata küsimusele, kuidas kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev – analüüsitakse kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Analüüsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid
keerukamate protseduuride teostamise võimalust. Lisaks on liidetud ka failihaldus programmid, kuna IDRISI'l on kombeks tekitada palju eraldi faile. Eriti efektiivne programm on graafiline Makro Modelleerija, mis võimaldab kasutajatel arendada ja ühendada omavahel terve jada pilt-kujutise analüüsi toiminguid. See on kasulik programm: kujutamaks pildi analüüsi kontseptuaalsel viisil, mis kiirendab nii keerukate ülesannete jadade lahendamist; konstrueerimaks erinevates andmekogumites korduvate analüüsiseeriate tarvis makro ning analüüsi protseduuride dokumenteerimiseks. IDRISI kaldub olema oma üleehituses väga modulaarne. See on väga hea tööriist õppeks, sest kasutaja on sunnitud arusaama igast sammust protseduuris. Näiteks suurima sarnasuse liigitus algab sellega, et kasutaja peab kuvama pildi, ja selle digitaliseerima, kasutades ainult numbreid ning ei tohi kasutada nimesid, kuvamaks igat klassi. Digitaliseeritud polügoonid
see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub diskursuseuurimine teksti ja kõne laiadele sotsiaalsetele ja kultuurilistele funktsioonidele, tingimustele ja tagajärgedele, k.a diskursuse rollile ideoloogias (samas). Diskursusanalüüs aitab vastata küsimusele, kuidas kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev analüüsitakse kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Analüüsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse
Seda nimetatakse interaktsiooni disainimiseks. (Clatworthy 2010: 80) 17 Et interaktsiooni edukalt disainida, tuleb eelnevalt kaardistada klienditeekond, mis annab elava ja struktureeritud pildi teenuse kasutaja kogemusest läbi kokkupuutepunktide. Kokkupuutepunktiks on nii klienditeenindajaga suhtlemine, kodulehekülje külastus kui ka hoonesse sisenemine. Kliendi ja teenusepakkuja vahelisi kokkupuutepunkte kasutatakse konstrueerimaks klienditeekonda justkui lugu, milles klient osaleb. Klienditeekonna kaardistamisel aitab kaasa kasutajate kogemustega tutvumine, näiteks külastaja blogi lugemine või videopäeviku vaatamine. (Stickdorn, Schneider 2010: 158) Paljud kliendi ja teenusepakkuja kokkupuutepunktid hõlmavad suhtlust ettevõtte töötajatega, seega interaktsiooni disainimine tähendab suurelt jaolt töötajate soovitud käitumise kujundamist. Üha enam on aga kokkupuutepunktid seotud tehnoloogiaga
Nt S. pneumoniae puhul lüüsivad kompetentsed rakud mittekompetentsete rakkude peptiidoglükaankihti ning sellega põhjustavad bakterirakkude lüüsi. 1. Võimaldab rekombinatsiooni ning välja vahetada defektseid geene. Selleks on vaja liigile sarnast DNA-d. 2.Võimaldab omastada uusi geene, mis aitavad hakkama saada stressitingimustega. 3.DNA-d võib kasutada toiduks. 13.4. Bakterite kunstlik transformatsioon Tänapäeval on bakterite transformatsioon tavaline laborimetoodika, konstrueerimaks uusi DNA-vektoreid või bakteritüvesid. Kuigi bakterite transformatsioon on lihtne ja levinud metoodika, määrab transformatsioon paljuski ära, milliseid baktereid tänapäeval uuritakse. Bakterid, mida ei saa kunstlikult kompetentseks muuta, on üldiselt jäetud uurimise alt välja. Transformatsiooni efektiivsuseks nimetatakse transformantide arvu 1 g DNA kohta. E. coli puhul kasutatakse transformatsiooniefektiivsuse arvutamiseks pBR322 DNA-d
annaabi.ee 
