parlamentaarseks riigiks, kus presidendil on küll teatud, kuid siiski tagasihoidlik roll. Uue põhiseaduse kohaselt on Vabariigi Presidendil lisaks sümboolsetele funktsioonidele, esindusülesannetele ning formaalsetele siseriiklikele kohustustele rida õigusi ja kohustusi, mis annavad talle poliitilises elus iseseisva sõnaõiguse. Eesti presidendil on päevapoliitikas kindlasti suurem võimalus kaasa rääkida kui enamikul Euroopa konstitutsioonilistel monarhidel, jäädes samas alla presidentaalse põhiseadusega riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi võimutäiusele. Vabariigi Presidendi valimised Sümboolsed riigipead võivad erinevates riikides võimule saada erinevatel viisidel, alates monarhidest, kes oma võimu pärivad, kuni rahva poolt otse valitud presidentideni. Parlamentaarsetes riikides nagu Eesti on levinuimaks mooduseks riigipea valimine parlamendi või spetsiaalse valimiskogu poolt.
Seadlused ja määrused KOV Joonis 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid. Allikas: Kaugia, S. Õiguse entsüklopeedia. Konkreetne analüüsitav õigustloov akt, SHKS, asub rahvusliku õiguskorra püramiidi ülevalt neljandal astmel: seadused. Kuigi Riigi Teataja liigitab käesoleva akti märksõna ,,seadused" alla, ei tehta sealjuures vahet ,,konstitutsioonilistel seadustel" ja ,,seadustel". Selleks, et lõigu esimeses lauses toodud väidet motiveerida, tuleb analüüsida märksõna ,,seadused", kui sellist. Seadlused ja määrused on haldusorganite aktid. Kuna SHKS on Riigikogu poolt vastu võetud, asub ta püramiidis kõrgemal. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt: ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja
html. 108 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu (895 SE) esimene lugemine, 13. märts 2002. Riigikogu toimetatud stenogramm. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/03/t02031307-04.html. 109 Küll aga ei tohi Riigikogu õiguskantslerile seada täiendavaid menetluslikke barjääre, mida põhiseaduse § 142 ette ei näe. 110 Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte. Õigus, 1933, nr 9, lk 386 viide 5; E. Talvik
ei revideerita või revideeritakse ainult kaebuse esitaja suhtes ja kohtu veel olemata kohtuotsuste suhtes. 21. Seadused riigiõiguse allikatena, konstitutsiooniliste seaduste kaks tähendust. Kõrgeima juriidilise jõuga riigiõiguse allikas on põhiseadus. Seaduste all formaalses mõttes mõistetakse parlamendi poolt või rahvahääletuse teel vastu võetud üldakte. Riigiõiguses eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja lihtseadusi. Konstitutsioonilistel seadustel võib olla kaks tähendust: Kui riigi kirjutatud konstitutsioon koosneb mitmest seadusest, siis nimetatakse konstitutsioonilisteks seadusteks neid seadusi, mis kokku moodustavad konstitutsiooni. Konstitutsiooniliste seaduste all mõeldakse selliseid seadusi, mis õiguslikult jõult asuvad põhiseaduse ja lihtseaduste vahepeal. S.t. et lihtseadused peavad olema kooskõlas nii konstitutsiooniliste seaduste kui ka põhiseadusega ja konstitutsiooniline seadus
hüvesid. · Õiglane valitsus on esindusvalitsus, mis piirab võimu kuritarvitusi ja türanniat ning laseb indiviidil end teostada. Inglismaad idealiseeriti. Prantsusmaa mõtlemises aga vastanduti varasemate traditsioonidega mõistus vastandus tavadega. · 18. sajand mõistuse ja teaduse teel tsivilisatsiooni arengu ja õnneni. Montesquieu (1689-1755) · Kartis, et absolutism on niivõrd juurdunud Prantsusmaal, et vabadus pole enam võimalik. Millistel konstitutsioonilistel alustel põhineb vabadus ja kuidas taastada prantslastele vabadust? · ,,Seaduste vaim" (1748), kirjutas 17 aastat, võrdlev analüüs · Mõistus on inimestel üks, kuid millised seadused saavad kehtima, see sõltub kliimast, pinnasest, valitsusvormist, kaubandusest, religioonist, tavadest · Püüdis leida konstitutsiooni, mis on kõige sobivam garanteerima alamate/ kodanike vabadusi, aga samas säilitaks ka korra (Vabaduse ja korra seos omavahel Burke'i jaoks oluline,
annaabi.ee 
