Selles sai valitsevaks müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. Hugo vaimne autoriteet kasvas järjest, ta sai Prantsuse ühiskonna südamestunnistuse sümboliks. Rahvuskangelane 1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi Seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse. Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse, nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks. Kartes oma elu pärast, rändas ta algus Brüsselisse ja siis Kanalisaartele. Seal elas ta 1870. aastani ning kirjutas Napoleon III vastaseid pamflette ,,Napoleon väike" ja ,,Kuriteo ajalugu". Prantsusmaal need keelustati, kuid olid sellegipoolest mõjukad. 1859 andis Napoleon III armu kõigile poliitilistele kurjategijatele, ent Hugo ei
Mont Blanc see luuletus oli koostatud 22. Juuli 29. August 1816. To a skylark oli luuletus mis valmis 1820 aasta lõpus. Siim Mihkel Palits Victor Hugo 1841 valiti Hugo Prantsuse Akadeemiasse 1841 tõstis Louis-Philippe I ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi Seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse Kartes oma elu pärast, rändas ta algul Brüsselisse Alles pärast Napoleoni kukutamist 1870 naasis ta kodumaale, kus teda võeti vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleesse ja Senatisse. Loomingud Cromwell on näidend mille V.Hugo kirjutas 1827 Odes et Ballades on suurim luulekogu mis V.Hugo lõi. Hernani nimi on tulnud Hispaania linnast, kus V.Hugo veetis aega,
aastani 1917). ·Preisimaa sai kaks viiendikku Saksimaast, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali. ·38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 SaksaRooma riigi osastisriigist, Austria keisri juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu. ·Holland ja LõunaMadalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli OranjeNassau dünastiast (Londoni kaheksa artiklit). ·Et kompenseerida OranjeNassau perekonnale Nassau maade kaotamine Preisimaale, moodustasid Madalmaade ühendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik OranjeNassau dünastia võimu all personaaluniooni, kusjuures Luksemburg (kuid mitte Holland) kuulus Saksa Liitu.
Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584..Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse. Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, mida hakkas valitsema kuningas Willem I 1830. aasta Belgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. 21. juulil 1831. aastal sai Léopold I, Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast esimeseks Belgia kuningaks. 2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust.
mai 1885 Pariisis. Aastatel 1851-1870 elas ta väljaspool prantsusmaad, kuna ta ei olnud nõus tolle aegse riigipea Napolion III vaadetega. 1841 valiti Hugo Prantsuse akadeemiasse. 1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse. Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse , nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks. Kartes oma elu pärast, rändas ta algul Brüsselisse ja siis Guernsey saarele elama . Seal elas ta1870. aastani ning kirjutas Napoleon III vastaseid pamflette "Napoleon väike" ja "Kuriteo ajalugu". Prantsusmaal need keelustati, kuid olid sellegipoolest mõjukad
t. ainult konstitutsiooniline kohus saab tunnistada mingi akti kehtetuks (põhiseaduse vastaseks). Kui mingi tavaline kohus vaidluse lahendamisel leiab, et akt on põhiseaduse vastane, siis ta peab peatama menetluse ja tegema järelepärimise konstitutsioonilisele kohtule, kes tunnistab akti kehtetuks. Alles seejärel saab tavaline kohus asja edasi menetleda. Selle süsteemi korral eristatakse veel isikute konstitutsioonilisse kohtusse otse pöördumise õigust, s.t. iga isik võib enda põhiseadusliku vaidlusega pöörduda otse konstitutsioonilisse kohtusse ilma tavalist süsteemi läbimata (näiteks Ungaris). Veel kasutatakse sellist varianti, et tavalise kohtusüsteemi (ka selle nõrgima astme) otsusega mitte nõustumisel saab edasi kaevata konstitutsioonilisele kohtule. Seda varianti kasutatakse Saksamaal, ühendatuna menetlusloasüsteemiga. Sellise variandi puhul
annaabi.ee 
