Konstantin Ramul 30. Mai 1879- 11 Veebruar 1975 Konstantin Ramul oli: · Eesti psühholoog · Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja,õppejõud ning proffessor · Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja · Tartu Ülikooli psühholoogia laboratooriumi organiseerija · Üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi · Korporatsioon Sakala vilistlane · Mitme raamatu autor Elulugu Sündis 30. mail 1879 Kuressaares Konstantini isa oli kauaaegne Lümanda apostliku-õigeusu preester ja nõnda möödusid poisi esimesed eluaastad peamiselt maal mängides. Fakte 6. septembril 1919 valiti Konstantin Ramul Tartu ülikooli filosoofia- ja psühholoogiadotsendiks. Valdas vene, saksa, ladina, kreeka ja prantsuse keelt. Õpetas 56 aastat psühholoogiat Ramul oli rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogia ajaloo uurija Ramul oli ka filosoofiateaduskonna dekaan Didaktilis-metoodilise semi...
Konstantin Ramul (1879 Kuressaare 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ning professor. Tema isa oli õigeusu preester Andrei Ramul. Konstantin Ramul õppis Kuressaare Saksa gümnaasiumis ja seejärel Peterburis ajalugu ja filosoofiat. Professor Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Ta organiseeris Tartu ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi. 1919. aastal määrati ta Tartu Ülikooli psühholoogia dotsendiks ja alates 1927. aastast valiti ta psüholoogia professoriks. 1939. aastal kuuekümne aasta vanuses kaitses ta lõpuks doktoritööd "Matemaatika ja psühholoogia" Enne Teist Maailmasõda avaldas ta peamiselt populaarseid kirjutisi Korporatsioon Sakala vilistlane. Ramuli suurimaks teeneks on aga psühholoogia õpetamise traditsiooni alalhoidmine Tartu Ülikoolis rtohkem kui poole sajandi jooksul. ...
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ Kasvatusteaduste instituut Alushariduse pedagoog Kadi Saarepere ALEKSANDER ELANGO Referaat Rakvere 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 2.Lapsepõlv ja õpinguaastad............................................................................................................3 3.Välisreisid..................................................................................................................................... 4 4.Peeter Põllu õpilasena Tartu Ülikoolis......................................................................................... 4 5.Tartu Üliko...
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
