Euroopa naabrid Sander Osmanite riik Euroopa suurim naaber Osmanite riik ehk Türgi Osmanite riigi moodustas Türgi hõim 1453 vallutasid nad Bütsantsi pealinna Konstaninoopoli. Eriti edukad olid Türklased 16.sajandil kui nad lõid euroopas puruks Habsburgide väed ning vallutasid Ungari ja Serbia Osmanite riigiga liideti:Iraak,Armeenia,Gruusia,Süüria,Küpros ja kogu Afrika põhjarannik Moslemid ja kristlased 16-17.sajandil nähti türklastes peamist ohtu kristlikule euroopale. Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu.
Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Diocletianus- sünninimi Diocles (245 313) oli Vana-Rooma keiser. Tegi karjääri riigi sõjaväes, kus tõusis keiser Caruse ratsaväe komandöriks. Pärast Caruse ja tema poja Numerianuse surma kuulutati keisriks. Constantinus I Suur- (272- 337) oli Vana-Rooma keiser kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima. Ristiusk ja konstaninoopoli- Riigi lõhenemine- Lääne rooma langus- Rahvasterändamine- põhjused 1) aasia aladel olid toimunud rahva arvukuses kiire kasv ja rändkarja kasvatajad otsisid uusi karjamaid ning tungisid lääne poole. 2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Gladiaatorite mängud- Said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid
Keskaja alguse ja lõpu daatumid..Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete
III ristisõda 1189-1192. ajendiks oli Jeruusalemma langemine moslemite kätte. Euroopast oli kolm monarhi: Friedrich I Barbarossa(saksa-rooma riigi keiser.)Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II August. Sõda lõppes jälle ebaõnnestumisega, olulise tulemuseta. Kristlased said õiguse kolme aasta väletel Jeruusalemma külastada. IV Ristisõda 1202-1204a. Selle käigus 1204a. Ristisõdijad rüüstasid põhjalikult Konstaninoopoli. Loodi Ladina keisririik, mis eksisteeris kuni 1261a. Laste ristisõda ei lähe ametlikult arvestusse. Nad tahtsid ületada Vahemere jala, kuidagi said üle Vahemere, aga ei läinud hästi ja enamus lapsi müüdi orjusesse. V Ristisõda 1217-1221a. Ellukutsuja oli paavst Honorius III ja eesmärk oli vallutada Damietta(Egiptus, Niiluse jõe suudmes) ja vahetada see välja Jeruusalemma vastu. Damietta küll vallutati ajutiselt, aga siis piirati ümber ja lahti lasti sellest
tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks.Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Ristiusu levik Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid,kelle seas olid tähtsaimad peetrus ja paulus.Pärast Jeesuse surma rännati Rooma,Süüriasse,Väike-Aasiasse ja Kreekasse.Paulus ütles,et kristlus on kõikidele rahvustele mõeldud.Tänu sellele levis see usk kiiremini. Constantinius-Oli vana-rooma keiser 306-336pKr,legaliseeris ristiusu,lasi rajada Konstaninoopoli,võttis ette palverännaku Jeruusalemma,surivoodil lasi end ristida Theodosius Suur-(347-395)viimane vana rooma keiser,kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks oma võimu alla ühendas,pärast tema surma 395.aastal jagunes riik lõplikult kaheks teistest sõltumatuks osaks:Lääne-Roomaks ja Ida-R'oomaks I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel. Jeesus, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist
Actiumi neeme juures Antoniust.30eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega küik vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.27eKr-14pKr Traianus-Vana-Rooma keiser 98eKr-surm Traianus andis 112.aastal välja edikti,mille järgi tuli surmata kõik,kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Constantinius-Oli vana-rooma keiser 306-336pKr,legaliseeris ristiusu,lasi rajada Konstaninoopoli,võttis ette palverännaku Jeruusalemma,surivoodil lasi end ristida Theodosius Suur-(347-395)viimane vana rooma keiser,kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks oma võimu alla ühendas,pärast tema surma 395.aastal jagunes riik lõplikult kaheks teistest sõltumatuks osaks:Lääne-Roomaks ja Ida-R'oomaks 3. Ristiusu sünd 4. I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel
3. Vahetu loomislugu C.I.C kodifitseerimist alustati umbes 528.a. ning lõpetati 534.a., see sisaldas mitte ainult tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. Oma ulatusliku kodifitseerimistöö teostamiseks moodustas Justinianus algul 10-, hiljem 15- liikmelise komisjoni, mida juhtis imperaatori kõrgem ametnik magister officiorum Tribonianus. Komisjoni kuulusid muude hulgas ka neli õigusteaduse professorit: Konstaninoopoli akadeemiast Theophilus ja Cratinus ning Beiruti (Berytos) akadeemiast Dorotheus ja Anatolius. Esinesid vastuolud CIC erinevate osade vahel. Lisaks on vastuolud ka digestade erinevate osade vahel. CIC ei ole koodeks tänapäevases mõttes. Igapäevaellu läks CIC kreeka keeles. Pärast Justinianuse surma läks ladinakeelne seadustik käibelt välja. Nimetus `Corpus Iuris Civilis' võeti kasutusele 1583. aastal, kui ilmus prantsuse juristi Dionysius Gothofreduse (1549-1622) toimetatud
annaabi.ee 
