…on funktsionaalsete blokkide/tasemete süsteem. Mälu neuronaalsed alused DNA – geneetilise ehk päritava mälukandja. RNA – ontogeneetilise ehk elu jooksul kujuneva individuaalse mälu kandja. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsessidee edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub teatud konsolideerumisaeg. See aeg on vajalik biokeemilisteks protsessideks, mis on püsimälju jälje (engrammi) moodustamise aluseks. Mälu tagavad muutused neuronitevahelistes sünapsilistes ühendustes, uute neuronivaheliste seoste kujunemine ja muutused neuroliigas (närvirakkude vahelises aines). Mälu kui psüühikanähtus on kõikide muude psüühiliste protsesside ja otstarbekate toimingute aluseks, siis on ka mälu neuroanatoomilised alused väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure.
TEEMA 8- MÄLU Mälu mõistest Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub teatud konsolideerumisaeg, mis on tavaliselt 10-15 min. Kui konsolidatsiooni perioodil aju talitust häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoor (ajukoore suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete
39 Teema 8 DNA, RNA DNA on päritava mälu kandja, RNA on ontogeneetilise, elujooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine tugevasti koonduma, tihedalt liituma. Biokeemiline protsess, mis on püsimälu jälje moodustamise aluseks. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub konsolideerumisaeg, mis võib ulatud 15 sekundist kuni 30 minutini. Tavaliselt 10-15 minutit. Kui K perioodi jooksul aju talitust järsult häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki. Meeldejätmine/omandamine tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid.
17 MÄLU Teema 8 DNA, RNA DNA on päritava mälu kandja, RNA on ontogeneetilise, elujooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine tugevasti koonduma, tihedalt liituma. Biokeemiline protsess, mis on püsimälu jälje moodustamise aluseks. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub konsolideerumisaeg, mis võib ulatud 15 sekundist kuni 30 minutini. Tavaliselt 10-15 minutit. Kui K perioodi jooksul aju talitust järsult häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki. Meeldejätmine/omandamine tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid.
Info püsivam säilitamine organismides muutused närvirakkude molekulaarstruktuuris, biokeemilised protsessid ajus Desoksüribonukleiinhape (DNA) geneetiliselt e päritava aju kandja Ribonukleiinhape (RNA) ontogeeniline, elu jooksul kujunev individuaalne mälu üks RNA struktuur võib salvestada tohutu hulga infokoode, sest tema spetsiifiline muudatuste hulk, kontakti variante on 1015 1020 Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe konsolideerumisaeg 10-15 mintsa toimuvad biokeemilised protsessid, mis on püsimälu jälje moodustamise aluseks kui seda perioodi järsult häirida nt trauma, elektrisokk siis efektiivset jälge ei teki. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on äritustele järgnevate peaaeju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu tagavad muutused neuronitevahelistes sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste