Maitseainete mereveo järel hakati neid ka ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus mindi käsitööstuslikult tootmiselt üle masintootmisele, mis tõi kaasa suurte tootepartiide masstootmise. Ladustamine andis võimaluse hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamatest paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktisooni. 19. sajandil hakati kasutuselevõtma raudteesid, mis tõi kaasa ladude ehitamise raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine, mis tähendas transiitladustamist suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida transiidiladudes ilma ladustamise eest eraldi tasumata isegi kuni aasta. Pärast teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid
mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktsiooni. Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine nn transiidiladustamine suurtes raudteesõlmedes. Pärast Teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse
kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prognoositi vähe ja tarbijate erinevate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne marketingifilosoofia väitis, et müük kaotatakse, kui laos puudub toodete tagavara. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktsiooni. Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine nn transiidiladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiidiladudes ilma ladustamise eest eraldi tasumata isegi kuni aasta. Eelmise sajandi keskel ehitati transiidi parema teenindamise
Sisemajanduse kogutoodangu märkimisväärse komponendina (USA-s üle 20%, Eestis üle 10% ) mõjutab logistika ressursside ja kapitali ringlust, tootlikkust, inflatsiooni- ja intressimäära, hinda, väliskaubandusbilanssi jm. makromajanduslikke näitajaid. Logistika rolli suurendavad: toodete eluea lühenemine(ajateguri tähtsus suureneb), kaupade sortimendi laienemine(keerulisemad konsolideerimis- ja jaotusskeemid), spetsialiseerumine, konkurentsi kasv (vajadus saavutada konkurentsieelis), hindade järjepidev kasv (vajadus vähendada kulusid). Varude optimeerimise tähtsust põhjendatakse sellega, et logistiliste kulude struktuuris hõlmavad varudega seotud kulud kuni 50% ( siia arvatakse ka juhtimis–, kaupade riknemise ja kadudega seotud kulud )
kontsern, milliseid arvestuspõhimõtteid rakendatakse, millised seadused ja juhendid konsolideerimist reguleerivad. Kõik ülesanded ja joonised on töös koostatud autori poolt, et üheselt oleks võimalik saada teadmised konsolideeritud aruannete koostamise põhimõtetest ja meetoditest. Just rohked numbrilised näited lihtsustavad metoodilise aspekti mõistmist andes ülevaate konsolideerimis- grupi finantsarvestuses lubatud arvestusmeetoditest. VIIDATUD ALLIKAD 1. Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 11, 2011. 2. Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 2, 2011. 3. Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 1, 2011. 95 4. Raamatupidamise seadus 04. juuni 2012 // RT I 25.05.2012, 16. 5. Linnaks, E. Kontserni raamatupidamine. Tallinn, 1996. 6. Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 3, 2011. 7. Äriseadustik 04
annaabi.ee 
