Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust
- riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks - seaduse ülimuslikkus - üksiku õiguste tagamine - kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt - proportsionaalsuse põhimõte, millest peavad juhinduma kõik riigivõimud - õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriiki saab kujundada või ülesehitada ainult riiklike-õiguslike vahendite abil. Õigusriik ajalooliselt ja empiiriliselt aga ka analüütilis-mõisteliselt vaadatuna konsitutsiooni ja õiguse teel kujundatud ja seejuures loomulikult riiklikult organiseeritud õigusühiskond, milles riigifunktsioone kannavad ja täidavad peamiselt riigivõimu kandjad reeglite alusel, mille nad enda jaoks ise on loonud ja mille täitmise õigusele vastavust saab alati kontrollida. Lühidalt: õigusriik on formaalselt vaadatuna riik, kus kõik riigiorganisatsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav.
vastu kahe kolmandiku riikide häältega. Ainult teksti vastuvõtmine ei muuda seda veel riigile õiguslikult siduvaks. Riigi nõusolek tuleb väljendada eraldi kas lepingule allakirjutamisega, lepingut moodustavate dokumentide vahetamisega, lepingu ratifitseerimisega, vastuvõtmisega, kinnitamisega või sellega ühinemidega. Ratifitseerimine = toiming, millega riik annab nõusoleku olla seotud lepinguga ning mille tulemusena muutub see leping riigile kehtivaks. Koosneb kolmest etapist: 1) konsitutsiooni aluses volitatud siseriiklik institutsioon kiidab lepingu heaks 2) riigipea või teine pädevust omav ametiisik kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele 3) ratifitseerimiskirjad vahetatakse osapoolteks olevate riikide vahel või antakse üle depositaarile Reservatsioon = riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohandamisel selle riigi suhtes. Ei ole lubatud teha kui:
Viidi läbi haldusreform Prm jaotati 83 departemanguks. Välja hakati andma asignaate, millest saavad seaduslikud maksevahendid Prm-l. Kaotati seisulikud kohtud, gildid, korporatsioonid ja monopolid. Toimus ühiskonna lammutamine. Louis XVI üritab end päästa. 20 juuni 1791 üritab kuningas põgeneda, mis ei lähe korda. Ta sunnitakse tagasi pöörduma Pariisi 25. juunil kõrvaldatakse kuningas võimult. Tal lubatakse siiski olla kuningas edasi, kui ta kuulutab välja konsitutsiooni. Ta määratakse uuesti ametisse. Kuna kuningas oli vahepeal kõrvaldatud, põhjustas see suure antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3
erandiks jäi Sveits, mis jäi ilma konstitutsioonita. Sveits oli olnud ka vabariik: kui 1798a Napoelon vallutas Sceitsi, siis kuulutati ta Helveetsia(?) vabariigiks, kuid Viini kongressil uuesti taastati Sveitsi autonoomsete kantonite süsteem. Viini kongressil deklareeriti põhimõte, et Sveits peab jääma igaveseks ajaks igavesti neutraalseks riigiks. Konstiutsiooniline monarhia on Euroopa sünnitis. Konstitutsioon põhimõttelise erinevusega Euroopas 1)kuningas annab konsitutsiooni ja säilitab tugeva seadusandliku ja kõrgeima võimkandja õigused 2) parlamentaarne konstitutsionism, kus parlamendil on kõrgeim sõnaõigus riigis. Parlamendi suveräniteet ja kuningas tegelikult esindusorgan. Selline parlamentarism oli algselt (19.saj viimase veerandini) ainult Suurbtritannias. Inglismaal võideldi 17.saj, aga lõplikult kinnistus Victoria valitsemisajal, mil parlamendi võimutäius oli täiesti olemas. See ka peamine põhjus, miks seal 1848 revolutsiooni ei
Ühtlasi kehtivad USA puhul ka politoloog A. Lijpharti poolt välja toodud föderalismi teisesed tunnused (neid võib pidada ka föderalismi tagajateks), mis on järgmised: eksisteerib kahekojaline seadusandlik kogu, kus föderaalkogu on liitriigi koostisüksuste (osariikide) esindajaks; riigil on kirjalik põhiseadus, mida on võrdlemisi keeruline muuta; tegutseb ülemkohus, millel on voli teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet ja kaitsta seeläbi konsitutsiooni. (Lijphart, 2009, lk. 183-184) USA puhul on tegemist eraldatud funktsioonidega föderatsiooni vormiga, mis tähendab, et detsentraliseerituse tase on üsna kõrge ehk teisisõnu - kohalikel võimuorganitel on laialdased õigused. Igat liiki valitsusel on mingid tegevused, mille osas ta langetab lõpliku otsuse ning ka põhiseadusest tuleneb eeldus, et nii üleriigiline kui ka osariigi valitsemistasand teostab võimu, ilma et sekkuks teise tasandi pädevusse. (Gitelson jt, 1996, lk
annaabi.ee 
