- Veis või jänes, loobu sea- või lambalihast (liiga rasvane). Grillimisel, praadimisel või keetmisel ära kasuta võid, koort või õli. Juhul, kui kuidagi ilma ei saa, hõõru liha majapidamisrätiga õlist või võitükkidest kuivaks. - Hakkliha võib kasutada lihapallidena (segatud ühe muna ja maitsetaimedega)- Kana- ja kalkuniliha söömise korral eemaldada nahk. - Rasvavaene sink, loobu suitsusingist (liiga rasvane). - Kõik kalad: värsked, külmutatud, kuivatatud, suitsutatud või konservina (välja arvatud õli või mõne muu rasvase kastmega). - Tomatid - Vähilised, krabid, teokarbid - Üks-kaks muna päevas - Rasvavabad piimatooted: jogurt, piim, kodujuust, kohupiim, keefir, pett. Rasvavabasid puuviljajogurteid tohiks süüa maksimaalselt kaks topsikest päevas või siis tuleks neist hoopiski loobuda. - Toidu maitsestamiseks sobivad äädikas, vürtsid, maitsetaimed, küüslauk, sibul, kurk, sidrunimahl, sinep, sool (piiratud kogus) ning suhkruvaba naturaalne tomatipasta.
Vili on kujult kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam. Pirn sisaldab endas 80-85% vett, 6-14% suhkrut, 0,1-0,6% happeid ning vitamiine ja mineraalaineid. Pirnid sisaldavad rohkesti pektiinaineid, tselluloosi, C, B ja E vitamiini, karotiini. Paljude sortide viljalihas leidub kivirakke. Pirnisordid võivad olla oma maitselt väga erinevad. Vahel magusam, vahel hapum. Ka mahlakus ja valmimisaeg on erinevatel sortidel väga erinevad. Pirne süüakse toorelt, kuivatatult, konservina ja marmelaadina. Neist tehakse ka mahla, siidrit ja veini. Pirnid kasvavad kõikjal parasvöötmes ja on seal õunasaagi järel tootlikkuses teisel kohal. Varajaste sortide vilju tarvitatakse kohe, talipirne säilitatakse kuni 7 kuud. Eestis on vastupidavamad sordid ,,Kägi Bergamott", ,,Lutsu võipirn" ja ,,Järve". ÕUN Õunte biokeemiline koostis oleneb eeskätt sordist, kasvukohast, viljade küpsusest ja säilivusajast. Kõige rohkem on õuntes loomulikult vett, 85-90 protsenti kaalust.
Leidub ka Vahemeres. · On üks väärtuslikuma lihaga mereande. · Langustist süüakse ainult koorikualust sabaosa. · Serveeritakse külmalt salatites aga ka soojalt raguuna või kastmega. · Harilik langust võib kaaluda kuni kaheksa kilogrammi, elab Euroopa lõuna- ja lääneranniku vetes. · Langustlasi püütakse ka troopikameredest. · Ta on üks väärtuslikuma lihaga mereande. Langustid on müügil enamasti Konservina. · Värsked langustid säilivad halvasti - kui neil on kerge kalalõhn juures, siis on need juba suure tõenäosusega halvaks läinud. Krevetid · Krevett on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke. · Krevetid kuuluvad ujuhännakuliste rühma ja neid esineb vahemeres ning Põhjameres. · Krevette katab hallikas koorik, mis muutub keetes roosaks. · Söödavad on neist keha ja sabaosa.
Leidub ka Vahemeres. On üks väärtuslikuma lihaga mereande. Langustist süüakse ainult koorikualust sabaosa. Serveeritakse külmalt salatites aga ka soojalt Raguuna või kastmega. Kirjeldus: Merivähk kümnejalaliste seltsist. Harilik langust võib kaaluda kuni kaheksa kilogrammi, elab Euroopa lõuna- ja lääneranniku vetes. Langustlasi püütakse ka troopikameredest. Ta on üks väärtuslikuma lihaga mereande. Langustid on müügil enamasti Konservina. Värsked langustid säilivad halvasti - kui neil on kerge kalalõhn juures, siis on need juba suure tõenäosusega halvaks läinud. Saadaval ka surimi-tootena. Väga populaarne kreooli köögis. 8 4.3 JÕEVÄHK Harilik jõevähk on Eesti suurim vähiline - kasvavad umbes 20cm pikkuseks. Eesti jõevähk on parima kvaliteediga vähiliik Euroopas. Nimele vaatamata elab nii Eesti jõgedes kui järvedes
soojades Euroopa lääneranniku ning troopikavetes. Leidub ka Vahemeres. On üks väärtuslikuma lihaga mereande. Langustist süüakse ainult koorikualust sabaosa. Serveeritakse külmalt salatites aga ka soojalt Raguuna või kastmega. Merivähk on kümnejalaliste seltsist. Harilik langust võib kaaluda kuni kaheksa kilogrammi, elab Euroopa lõuna- ja lääneranniku vetes. Langustlasi püütakse ka troopikameredest. Ta on üks väärtuslikuma lihaga mereande. Langustid on müügil enamasti konservina. Värsked langustid säilivad halvasti - kui neil on kerge kalalõhn juures, siis on need juba suure tõenäosusega halvaks läinud. Saadaval ka surimi-tootena. Jõevähk Kogu maailmas elab üle 500 liigi mageveevähke, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis, Põhja-Euroopas kolm ja Eesti looduslikes veekogudes vaid üks jõevähk. Vanemate inimeste mälestused meie veekogude vähirikkusest on lausa muinasjutuliselt
liharoogadega. Spargel Kulinaarias kasutatakse taime hästi noori võrseid, korisatakset siis, kui nad on mahlased, veel puitumata. Et võrsed oleksid eriti õrnad, kuhjatakse neile peale mulda, sest siis on võrsed kahvatud ja õrnad. Kasvatamine on töömahukas ja saagid väikesed, sellepärast ka hind kõrge. Traditsiooniliselt serveeritakse kimpuseotult, keedetult ja siis võiga ülevalatult. Kasutatakse ka lihatoitude lisandina ja salatite sees, müügil ka konservina. Tänapäeval on aretatud ka sorte, mida ei pea mulla alla matma, ikka on mahlased ja hea. Need on odavamad ja koostiselt tervislikumad, kui valged võrsed. Artisokk On populaarne Prantsusmaal ja Kreekas, kus seda taime kasvatatakse tuhandetel hektaritel. Saab kasvatada ka meie kliimas. Sisaldab 2% valku, 7-15% süsivesikuid, 0,1% rasvu, vitamiinidest C, B1 ja B2 ja karotiini. Vähendab organismis halva kolesterooli hulka ja soodustab neerude tööd.
Elutsevad Atlandi ja Vaikse ookeani troopikavöötmes. Peajalgsed on pehme keha ja peaga. Tuntumad on kalmaarid ja kaheksajalad. K a l m a a r i d on keskmiselt 40...60 cm pikkused, massiga 70...750 g. Kuid leidub ka kuni 19 m pikkuseid hiidkalmaare. Püütakse Vaiksest ookeanist, Põhja-Ameerika idaranniku vetest ja Kesk-Atlandilt. Kalmaaril on silindrikujuline keha, suuava ümber on 10 iminappadega varustatud haaret. Iseloomulikuks tunnuseks on tindipaun. Realiseeritakse külmutatult ja konservina. K a h e k s a j a l a d on suured selgrootud kotisarnase kehaga ja kaheksa pika iminapaga, massiga kuni 25 kg. Kasutatakse konservide valmistamisel. 3.4. Kalade liigitus Peale liigituse sugukondadeks ja liikideks (kala nimetusteks) jagunevad kalad veel suuruse, puhastamis- ja töötlemisviiside alusel. Suuruse järgi jagunevad kalad suurteks ja väikesteks. Suurus määratakse pikkuse või massi alusel. Pikkust mõõdetakse piki sirgjoont ninamiku tipust kuni sabauime
annaabi.ee 
