Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik konsrvatiivne. · Inimene kui ühiskonna osa, rõhutavad ühiskonna sidusust, rõhutavad Eesti kultuuri, kristlikku traditsiooni ja rahvuslust. · Pere väärtused: perekond ja lapsed. · Isikuvabadus. · Turumajandus. · Toetavad avatud majandust, ning kapitali võrdne kohtlemine (ei kattu tavaliselt konservatismiga). Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. · Madalad ja proportsionaalsed maksud. · Ei räägi regionaalpoliitikast. · Õhuke riik. Delegeerida võimalikult palju teenuseid erasektorile ja kodanikualgatusele. · Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Keskerakonna programm: (vt. Noortekogu programmi) · Maailmavaade sotsiaalliberaalne.
riik. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et suruda alla indiviidide egoismi ja püüda luua ühishuvisi, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused. Kui aga klassikaline konservatism oli 19. sajandi lõpuks oma eesmärgid saavutanud, lähenesid seniste peavastaste( konservatiivide ja liberalistide) seisukohad tunduvalt ja uueks konservatiivide põhivastasels sai sotsialism, mis tegelt mitmeti konservatismiga sarnaneb: ka seal rõhutakse riigi suurt tähtsust. Nad kartsid seda, et sotsialistide võit toob kaasa revolutsioonid, seega kaose ja vägivalla. Konservatism peale teist maailmasõda: Konservatiivid tunnistavad et majanduses on üksikisikude egoism hea ning seda ei tule piirata. Muudel aladel jäävad konservatiivide vaated samaks kuni 21. sajandi alguseni, kui hakkab saabuma nn. Ideoloogia lõpp. Konservatism hakkab samastuma teiste suundadega ning tekib olukord, kus nt
hävitav hinnang. Enamik prantsuse valgustuslikke ideid pärinevad Inglismaalt, enamasti J.Locke ja D.Hume loomingust. Seda filosoofiat iseloomustab radikalism, agiteeriv suunitlus ja ateistlik põhihoiak. Kõikidest olemasolevatest eeldustest tehti siin kõige kaugemaleulatuvad järeldused, kohkumata tagasi isegi nende võimalikust ühekülgsusest. Siin on tundmatu inglastele omane tasakaalukus ja elu tegelikkusega arvestamine, mis sarnaneb vahel ka ettevaatliku konservatismiga. Inglise mõtlejad säilitasid eetika ja religiooni suhtes alati teatud konservatiivsuse. See, mis kääris radikaalsete mõtlejate peas, see tuli võimalikult vahetult ja kiiresti paisata avalikkuse ette. Seda tehti hoo ja vaimustusega, mis otsekohe pidi vaimustama laiu hulki. Filosoofiline mõtlemine muutub siin poliitilise ja sotsiaalse võitluse vahendiks. Feuchtwanger toob oma romaanis "Rebased viinamäel" selle ajastu meeleolusid
erinevat värvi valgusvihud taas valgeks valguseks. Valgeis rõivais viisid muistsed eestlased läbi ohvritalitlusi, paljudes kultuurides on preestrid riietatud valgesse. Süütuse ja puhtuse sümbolina kandsid valgeid riideid VanaRooma Vesta neitsid. Tava on säilinud praeguseni ristitavate, esimest korda armulauasaajate ja pruutide riietuses. VanaHiinas oli valge Lääne ja metalli sümbol, üks viiest põhilisest värvist. Poliitikas seostatakse tihti valget värvi konservatismiga. See on pärit rojalistide ülestõusust Prantsuse revolutsiooni ajal. Seda tunti valge terrori nimega. Uuesti tuli see üles peale Esimest Maailmasõda kodusõdadega kus võideldi ''punaste'' ja ''valgete'' vahel, näiteks kodusõdades Venemaal ja Soomes. Nii Prantsuse, kui ka Vene revolutsioonide ajal valge sümboliseeris rojalismi. Mütoloogias on valge ühtsuse sümbol valge otsib õiglust.
kohati tugevnevad radikaalsemad suunad, klassikalist liberalismi ei teki. o Hispaania, Saksamaa ja Itaalia – konservatiivid lepivad demokraatlike vabadustega alles pärast II maailmasõda. o Madalmaad ja Põhjamaad – konservatiivid jäävad radikaalsete jõudude varju. Konservatiivsuse ja vasakpoolsuse koostöö parim näide. Kompromissipoliitika o Kagu- ja Ida-Euroopa – konservatism võrdub pigem rahvuslusega ning ei oma sarnaseid jooni Lääne-Euroopa konservatismiga. Ebastabiilne piirkond, väljastpoolt ohustatud; autoritaarsete traditsioonidega; rahvusluse erinevad karakteristikud, kuid mitte vasakpoolsed Kagu- Euroopas ühiskondlik konflikt riigisisene; Ida- ja Kesk-Euroopas eksistentsiaalne oht tunnetatud o Kesksed mõisted: - traditsioon/muutused - poliitilised traditsioonid on olulised; muutumine pole väärtus, see peab olema argumenteeritud; Nagu Hiinas- muutused peavad toimuma õigel ajal
rahvuse pinnal. Lahiajal toimub solidariseerumine mingil muul pinnal naiteks euroopa pinnal. Rahvuslik poliitiline arkamine avaldas 19 saj ajaloole vaga olulist moju, nt saksamaa ja itaalia yhinemine. Ladina ameerikas hispaania ja portugali vastu iseseisvussojad. Enamik natsionalistidest usub, et keel on p]hiliseks rahvuse aluseks. Teine koolkond, ehk sveitsi koolkond. Natsionalism muutus 19. Saj, samastusid tihti konservatismiga. 19. Saj sulasid need kohati kokku. See tulenes konservatiivide rahva seast toetuse leidmisest. Teiselt poolt rahvuslik natsionalism oli 19. Saj alguses ysna vasakpoolne, hakkas see aegamisi paremale kalduma. 19. saj pole veel rahvusriikide ajastu, alles tekib idée rahvusriigist. Parast I MS sai see ka teoks. Riik pole autoritaarne vaid kuulub rahvale. Rahvus on kui riigikodanike peamine kogum, kes on suveräänne, peab saama oma valitsust ja poliitilisi suundi suunata ja kontrollida
ristuval teljel (joonis 3): poliitikateljel, mis algab demokraatiast ja lõpeb diktatuuriga; majandusteljel, mis algab kõigi inimeste majandusliku võrdsuse taotlustest ja lõpeb ini- meste ebavõrdsuse paratamatuse tunnistamisega. MAJANDUSE DIKTATUUR Kui sellesse koordinaadistikku lisada veel kolmas: edumeelsusest ehk reformismist algav ja alalhoidlikkuse ehk konservatismiga lõppev komponent, siis kujuneb selles koordinaadistikus suletud ring, milles saab kujundada eri poliitiliste jõudude asendit ja nende taotluste suundi (joonis 4). Monopolistlik kapitalism, mis tähendab poliitiliselt parempoolset diktatuuri. Vabaturumajandus. Stabiilne turumajandus, mis on poliitiliselt mõeldav ainult demokraatliku õigusriigi oludes; Sotsialistlik võrdsusmajandus.
annaabi.ee 
