· Püsimagneti jooned hakkavad põhjapooluselt ja kulgevad lõuna poolusele · Püsimagnetil on jõujooned kinnised põhjapooluselt lõuna poolusele ja seda nii väljaspool magnetit, kkui ka magneti sees · Kõik magnetvälja jõujooned on kinnised, ja seepärast nim, seda pöörisväljaks · Ringvoolu korral tekib juhi keskele homogeenne magnetväli(st, et magnetvälja jõujooned on omavahel paralleelsed) · Magnetvälja konsentreerumise reegel- Lähendades samanimelisi poolusi, nõrgendavad magnetväljad üksteist, sest nad on erisuunaga. Magnetilised tõukejõud aga takistavad seda nõrgenemist · Erinimeliste laengute korral tugevnevad väljad ja poolused tõmbuvad Maa magnetväli · Geograafilises mõttes on Maa magnetvälja jõujooned suunatud lõunast põhja · Magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega ja nad ei ole püsivalt paigal vaid on liikumises
Peamised mõisted, mille kaudu ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse on võim, domineerimine, ideoloogia, konflikt. Kriitiline kommunikatsiooniuurimine, mille ülesandeks paljastada meedia negatiivne roll. Ühiskonna seletuse aluseks on majanduslik determinism. Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Oluline ka meediaturu konsentreerumise probleem- kriitilist lähenemist iseloomustab hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem sõltuvad need turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad. Neomarksism erineb poliitökonoomiast: neomarksistide järgi iseloomustab kapitalislikku ühiskonda klassipõhine domineerimine, valitsev klass saavutab üha suurema kontrolli. Marksismis
Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis? Neoklassitsistlik – riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal. Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid. Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning seejärel avada välisinvestoritele turg. Merkantelistlik majanduspoliitika kuni 19 saj keskpaigani Lääne Euroopas, üldjuhul tähendas riikide vältimist toorainete eksport oli kõrgelt maksustatud ning kõrgelt maksustatud valmistoodete import. Idee et tooraine jääks koha peale ning kohapeal toodetakse.
olevate tunnuste ka muid omadusi, mis on segmendis olevate liikmetel omane. Sihtturg- pärast segmentide loomist ja nende profiilide määramist tuleb ettevõttel valida, millisele segmendile või segmentidele keskenduda ehk valida oma sihtturg. Segmendid pannakse järjekorda hinnates nende atraktiivsust. Neli põhirühma: segmendi/sihtturu omadused, majandusnäitajad, konkurentsinäitajad, keskkonnanäitajad. Strateegia valik: Valida kas üks või mitu segmenti. Üks segment- konsentreerumise strateegia. Diferentseerimisstrateegia: ettevõte suunab oma ressursid kahele või enamale segmendile, luues iga segmendi jaoks eraldi turundusmeetmestiku. Positsioneerimine: Positsioneerida oma toode või teenus. Positsioneerimine on toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses. Positsioonide määramisel on tähtis mõista, millised tunnused ja parameetrid on sihtrühma jaoks olulised. (hind, sortimendi suurus) 6. Toode ja bränd
innovatsioonipoliitikate süsteemi. Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis? Neoklassitsistlik riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal. Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid. Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning seejärel avada välisinvestoritele turg. 15 Merkantelistlik majanduspoliitika kuni 19 saj keskpaigani Lääne Euroopas, üldjuhul tähendas riikide vältimist toorainete eksport oli kõrgelt maksustatud ning kõrgelt maksustatud valmistoodete import
Big Man pealik: Hüvede ümberjaotamine kogukonna huvides. Varude hoidja ja jaotaja varude omanik. Pealikele ollakse nõus tegema tasuta tööd, et nt sõjaretkedel saada rohkem saaki. Sõda kui võtmetegur big man võib saada sõjapealikuks, kellel hoopis suurem võim. Malinowski: Trobriandlaste pealikud võtsid süstemaatiliselt ette sõjaretki kanuudega üle mere. Näite Hawaiilt: sealne kuningas Kameameha I hegemoonia tänu valgete tulirelvadele. Võimu konsentreerumise aluseks on hästi säiliv toit, nt teravili. Sugulusantropoloogia Sugulusantropoloogia - õpetus ettekujutustest, mis on eri sotsiokultuuriliste süsteemide liikmetel inimestevaheliste suhete võrgustikust. Sotsiaalne rühm on: paljuliikmeline, püsiv, vastastiku suhtlev, organiseeritud, liikmed on omavahel solidaarsed, neil on ühised normid ja eesmärgid. Iga isik kuulub tavaliselt mitmesse gruppi üheaegselt. Need grupid võivad olla:
Lõdvad ühendused läbi pidude ja kommete, samas (erinevus Spencerist) puudub neil vajadus sõdimiseks. Puudus vajadus midagi ära võtta, sest kõik on olemas. Polnud vaja vägivalda ega sõjaväge. Sealt tulenevalt polnud ka erilist majanduslikku ebavõrdust. Kasutasid siis tööd, et saada rikkaks. Töö aga ei ole see millega saaks jõukust põlistada. Karjakasvatajatel olukord teine ehk neil võimalus kiiresti rikkust suurenda. Neil tekkis suurem rikkuse konsentreerumise võimalus e olid suured karjad, seega stiimul ühe inimese eksploteerimiseks teise poolt. Suurt karja ju vaja hooldada seega siis pandi keegi tööle. Tekkis orjus ja majanduslike erinevus suurenes. Karjakasvatajate kolm klassi-ülikud e suurkarjakasvatajad,......, orjad. Tekkinud majanduslik ebavõrdsus põlistati läbi riigi tekkimise ehk majandusvõim inimtöö ekspluateerimiseks. Ei tekkinud siseselt vaid läbi selle, et nad alistasid põlluharijad. Oppenheimer leidis, et
annaabi.ee 
