esteetiline hoiak aitab näha asjade omapära, indivuaalsust. Me kipume nägema vaid asjade, olendite üksikuid praktilisi omadusi, esteetiline hoiak aitab seda leevendada. Arthur Schopenhauer on väitnud, et esteetiline hoiak on objekti olemuse tunnetamise eeltingimus. Asja vaatamine ilma väliste seosteta aitab välja tuua selle asja idee platonlikus võtmes (metafüüsiline argument). 2. Esteetilise hoiaku moraalsel õigustamisel eristatakse konsekventsiaalset ja kontseptuaalset viisi. Konsekventsiaalne väidab, et esteetilise hoiaku sagedasel sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed (näiteks on inimesed vähem egotsentrilised ja dogmaatilised). Kontseptuaalse argumendi järgi on huvitu (omakasupüüdmatu) ja pühendunult vaagiv hoiak moraalselt positiivselt laetud. 3. Feministlik kriitika väidab, et esteetilist hoiakut iseloomustav objektiivsuse taotlus on külm ja maskuliinne. Feminiinne hoiak püüab vastandina objektiga samastuda ja on emotsionaalne lähenemine. 4
perekond jne.) sisesed. Probleemid võivad kaasneda näiteks kui minnakse asju ajama teise kultuurikeskkonda (Euroopast Aasiasse). Eetika kategooriad: · Hea · Halb · Ausus · Õigus · Õiglus · Vabadus · Kohustus 1.3 Eetika põhiprintsiibid Tänapäeval eksisteerivaid eetikateooriaid võib liigitada kahe lähenemisviisi vahel: · teleoloogiline (konsekventsiaalne tulemust arvestav); · deontoloogiline ( nonkonsekventsiaalne). 1)TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Egoism 4 on standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama
Ja mis jääb esteetilise hoiaku sotsiaal-bioloogilisest õigustusest järele, kui inimesed hakkaksid esteetiliselt suhtuma mõrvadesse, vägistamisse ja muudesse sellistesse tegevustesse, mida sageli nimetatakse kuritegudeks inimkonna vastu? Tuleks arvesse võtta sotsiaal-kultuurilisi norme. Näide: polaarlendur kaotab suunataju, sest võttis virmalisi esteetiliselt. 4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. 1. konsekventsiaalne Idee üldiselt: e-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E- hoiak teeb meist moraalselt paremad inimesed (vähem egotsentrilised, vähem dogmaatilised). Selle lähenemine ei pruugi nõuda, et e-hoiaku objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused (teod, olukorrad). Väidetavalt paraneb inimese moraalne karakter ka siis, kui kui ta ei vaata
Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E-hoiak teeb meistmoraalselt paremad Põhjustab kahju naistele (Sageli väidetakse, et sunnitakse tegema igasuguseid asju. Paljud (sh feministid) on väitnud, et naised ja lapsed on kannatanud pornograafiat tarbinud meeste vägivalla all). inimesed (vt Newman 1980). Nt Kohlbergi 6-astmelisemoraalse arengu skaala mõttes: vähem egotsentrilised; vähem dogmaatilised. Konsekventsiaalne lähenemine ei pruugi nõuda, et E-hoiaku Kaudne mõju väärtustele (pere, naine lapsed). Füsioloogilised (wolfi Pavlovi jutt - Pornograafia mõjub väga fundamentaalselt ajuprotsess. Kui sa seostad orgasmi oma naisega, suudluse, lõhna, objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused (teod, olukorrad)
Moraalne õigustamine: E-hoiaku määratlused on sageli moraalselt laetud: ,,esteetiline hoiak (aesthetic attitude, sks äesthetische Einstellung) Distantseeritud ja huvituseta (omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak, mida on sageli peetud tarvilikuks kunstiteose esteetilise väärtuse mõistmisel" Simon Blackburn (2002: 119). NB! Siin "omakasupüüdmatus", "pühendunult vaagiv" on positiivne moraalne karakteristik! E-hoiaku moraalset rolli on võimalik kujutleda kahel viisil: 1) Konsekventsiaalne tõlgendus: Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed see teeb meist moraalselt paremad inimesed (Newman 1980 jt). Nt Kohlbergi 6-astmelise moraalse arengu skaala mõttes(vt. 5loeng 4lk 3slaid illustreerivaks). 2) Kontseptuaalne tõlgendus: Mõned moraalifilosoofid (nt Firth 1952) väidavad, et moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu jms käsitlemine. Seega võib
annaabi.ee 
