Sobita mõiste kirjeldusega. a) Sellise eluvormiga taimede osatähtsus on kõige suurem segametsas. - hemikrüptofüüt, b) Toitainete omastamine seene vahendusel. – mükotrofism, c) Putukas, kes külastab paljude taimeliikide õisi. – polütroopne, d) Osaline nugimine, nagu nt mailaselistel, härgheintel ja robirohtudel. – poolparasitism, e) Taim, kes elab ebasoodsa perioodi üle ainult seemnetena. – terofüüt, f) Biotsönoosi kogu suhetesüsteem. – konneks, g) Organismide rühmitus biotsönoosis, mis on seotud oma elutegevuses teatud autotroofse taimega kui energiaallikaga. – konsortsium, h) Puu/põõsas kõrgusega 2-8 m. – mikrofanerofüüt 5. Kas väide on õige või väär? "Taimekoosluse kirjeldamise üks meetod on transektimeetod, kus taandatakse juhusliku proovi suurus kitsa ribani. Proovipunktid fikseeritakse pikkade peente varraste abil. Registreeritakse torgete üldarv ja puudete arv taimeliikide kaupa
rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem biotsönootiline konneks, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab b-i säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. Deflatsioon - tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt.
53. Stratosfäär atmosfääri kiht 15-50 km maapinnast millele viidatakse ka kui osoonikihile 54. Sünergism Kahe või enama kemikaali koostoime mis on tugevam kui nende kemikaalide toimed eraldi. 55. Toiduahel Toitumissüsteem millega on seotud kõik elusorganismid. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed ning taim- ja loomtoidulised loomad 56. Toiduvõrk_ toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konneks 57. Tolerantsus Organismi võime taluda tema ökoloogilisse amplituudi jääva teguri hulka või intensiivsust (või nende vähesust) 58. Troofiline tase - toitumisahela tasand 59. Troposfäär - atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega koht, mis ulatub10-16 km kõrgusele Maa pinnast
rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem biotsönootiline konneks, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab b-i säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. Biotõrje ühtede organismide arvukuse sihipärane vähendamine teiste organismide abil või teiste organismide toodetud ainete abil, taimekaitse eelisarendatavamaid viise. Biotüüp 1. ühesuguse genotüübi ja kasvukohanõudlusega isendite kogum; 2
Nõrgem laienemisvõime kompenseeritakse suurema seemikute arvuga. Juurekonkurentsi otseselt vaadelda ei saa. Katsete põhjal on näha, et taimeliikide võime võtta mullast vett, toitesooli ja õhku ja mõjutada nii teiste taimede elu, on erinev. Kuid mõnede niidutaimede kombinatsioonid annavad paremaid saake kui puhaskülvid, seega on koos kasvamisel ka positiivseid suhteid. Vastastikust mõjutamist toimeainetega nim allelopaatiaks. Biotsönootiline konneks Taimede elu olelusvõitluses oleneb peale suhete eluta keskkonnaga ja konkurentsi teiste kõrgemate taimedega veel suhetest seenparasiitidega, taimeosi toiduks tarvitavate loomadega, tolmendajatega ja diaspooride levitajatega. Nende suhete kaudu on iga tsönopopulatsioon seotud paljude teiste liikide populatsioonidega biotsönoosis. Biotsönoosi suhtesüsteemi tervikuna nim konneksiks. Enamik suhteid ei ole obligaarsed, suhte katkemisel asendab seda mingi teine seos.
populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem biotsönootiline konneks, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab b-i säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. Üldine ökoloogia selgitab eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldisi seaduspärasusi. Autökoloogia uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid. Demökoloogia uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi suhteid.
annaabi.ee 
