assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi (Kopenhaageni kriteeriumid), mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks: 1) poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. 2004.aastal ühinenud riike peeti sobivaks Euroopa Liitu kuuluma sellepärast, et EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda
Eesmärk unikaalsus Kogu majandusharu (kaubandusharu) Diferentseerumine Kululiidriks oleks (kulude juhtimine) Teatud kindel segment Fokuseerimine · Konkurentsistrateegia eesmärk kohanduda atraktiivsust määravate konkurentsireeglitega ja, ideaaljuhul, muuta neid reegleid firma kasuks. · Millised spetsiaalsed elemendid osutavad strateegias õigeteks, sõltub täielikult firma filosoofiast, eesmärkide seadmisest, sortimendist, finantsvõimalustest, oskusteabest ning samuti personalist.
sõlmimise kohustus (kontraheerimissund), või esitab ta motiveerimata arveid, ehkki seaduse kohaselt peab olema tagatud kulude läbipaistvus, lahendatakse vaidlus üldkohtus. Vaatamata sellele, et ka niisuguste kaasuste puhul ei saa eitada teatud võimupositsiooni, on need vaidlused siiski omasemad tsiviilõigussuhetele, sest võimupositsioon ei tulene avaliku võimu kandja staatusest, vaid monopoolsest seisundist turul. Eraõigus koos konkurentsireeglitega omab küllaldasi ohjeldusmeetmeid selliste olukordade jaoks. Juba halduskohtute tegevuse taastamisele järgnenud varases praktikas kerkisid üles erastamisvaidlused, kus erastamise objektiks olnud eluruum võis kuuluda mõne nõukogudeaegse ettevõtte järglasest äriühingule. Need firmad loeti halduskohtute poolt erastamisprotsessis avaliku ülesande täitjaks, kellel on spetsiifilised võimuvolitused.12 Vara erastamise üle saab otsustada vaid selleks erilist, avalik-
assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi (Kopenhaageni kriteeriumid), mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks. 1) poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. Tegelikult on kriteeriumid vaid abivahend, laienemine oli poliitiline otsus. On välja öeldud, et riigi SKT ühe elaniku pole laienemisel kriteeriumiks, kuid on oluline. 2000. a detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i
kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi (Kopenhaageni kriteeriumid), mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks. 1) poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. Tegelikult on kriteeriumid vaid abivahend, laienemine oli poliitiline otsus. On välja öeldud, et riigi SKT ühe elaniku pole laienemisel kriteeriumiks, kuid on oluline. 2000. a detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i
1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi, mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks. 1) poliitiline kriteerium - stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. EURORAHA 1. jaanuar 1999 arveldustes tuli käibele EL ühisraha euro. Varem nimetati ECU e eküü (European Currency Unit). Eküü on olnud Prantsusmaa rahaühik, sooviti neutraalset nimetust. Euro jõudis inimeste rahakotti 1.01.2002, lõplikult asendas euro rahvusvaluutad 1.03.2002. Eurole pole vanadest liikmesriikidest üle läinud Rootsi, Taani ja Suurbritannia